Silmade tervis on kogu keha tervis
Kuidas tuli eriala valik
Kristel on alati soovinud arstiks saada, aga kuna talle tundus, et Torontos soovivad seda väga paljud, otsustas ta sõbranna eeskujul pärast keskkooli hoopis Waterloo Ülikooli kasuks (Waterloo on linnake Ontario provintsis, mis asub Torontost umbes tunnise sõidu kaugusel). Silmaarsti eriala valis ta seetõttu, et tegemist on küll arstiteadusega, kuid see pole nii kurb ja traumeeriv kui mõnigi muu eriala, soovitajaks oli ta enda silmaarst. Kristel on valikuga igati rahul.
Esimesed kolm aastat tuli ülikoolis üldaineid õppida, sellele järgnes nelja-aastane õpe optometristiks. Seega, ülikool kestis ühtekokku seitse aastat, millele eelnes veel 13. klass keskkoolis. Õppeprogramm oli tihe, tööd palju. Esimesed kolm aastat õpiti rohkem teooriat, aeg-ajalt lisandus ka praktika. Kolmandal kursusel hakati kord nädalas patsientidega kohtuma, neljandal aastal aga oli kliinikupraktika juba iga päev — juhendaja silme all tehti põhjalikke silmakontrolle ja igasugu teste. Õpiti kõike, mis eriala juurde käib.
Silmaarstid jagunevad Kanadas tegelikult kaheks: on oftalmoloogid ja optometristid. Esimesed teavad rohkem haiguste poole pealt ja sooritavad lõikusi, mida optometristid ei tee. Prille kirjutavad välja mõlemad. Kui näiteks optometrist avastab silmakontrollis kae või mõne muu probleemi, mis vajab edasi uurimist, lähetab ta patsiendi oftalmoloogi juurde, kes tavaliselt töötab lisaks vastuvõttudele ka haiglas ja teeb operatsioone. Kristeli sõnul on Ontarios oftalmolooge vähem, järjekorrad nende juurde pikad ja vastuvõtuajad piiratud. Kristel valis optometristi eriala seetõttu, et talle meeldib inimestega suhelda.
Silmi on vaja kontrollida
Kui pole probleeme, soovitatakse käia üle aasta — silmapõhjas võivad muudatused toimuda ilma, et see nägemist segaks. Ja kui midagi on muutunud, on soovitav käia tihemini.
Lastel soovitatakse kindlasti teha silmakontroll enne kooliminekut, aga kui juba varem midagi ebaharilikku ilmnema peaks, siis muidugi varem. Lapse silmi saavad arstid hakata edukalt kontrollima juba 6. elukuust alates. Kui lapsel esineb kõõrdsilmsus (mida on tänapäeval võimalik korrigeerida), siis mida varem seda probleemi ravima hakata, seda paremad on tulemused.
Kui inimene on üle 60 aasta vana, soovitatakse silmi kontrollida igal aastal, kuna selles vanuses võivad hakata tekkima mitmed silmaprobleemid ja tuleb jälgida ka võimaliku kae teket. Kes aga põeb mingit kroonilist haigust, näiteks diabeeti, peaks samuti üsna tihti kontrollis käima.
Mis meie silmi rikub
Kristeli sõnul ei tulene prillide vajadus sugugi sellest, et inimene midagi valesti teeb, sageli on see tingitud kas pärilikkusest või toimuvad silmades tavalised ealised muutused.
Kristel ei arva, et arvuti otseselt silmi rikub, küll aga see, et inimesed arvuti taga töötades sageli niivõrd keskendunud on, et unustavad vahepeal silmi pilgutada. Seetõttu oleks soovitav pidevalt arvuti taga töötavatel inimestel lasta aeg-ajalt viieks minutiks silmadel puhata. Pidevalt võiks jälgida, et silmi aeg-ajalt pilgutamast ei unustataks — muidu muutub silm kuivaks ja väsib. Kuiv silm ongi probleem, mida tänapäeva silmaarstid oma töös väga tihti näevad.
Praegu on väga vähe ameteid, kus ilma arvuti või lugemiseta hakkama saab, seega pinge silmadele on suur. Kristel arvab, et ega lugemine otseselt silmi riku — võib-olla esineks lühinägelikkust natuke vähem, kui üldse ei loetaks, aga see pole ju eesmärk. Silmade seisukohalt on ohtlik näiteks see, kui tehakse puutööd vmt. ilma kaitseprille kandmata. Midagi võib väga kergesti silma lennata, infektsiooni tagajärjeks võib olla koguni nägemise kaotus. Silmadele pole hea kloorivesi. Sellekski on lahendus: basseinis ujudes tuleks kanda ujumisprille. Väga tähtis on ka päikeseprillide kandmine.
Silmad ja keha tervis
Tegelikult on silmad seotud kogu organismiga: silmade seisukohalt on hea, kui süüakse õigesti ning ollakse heas kehalises vormis. Öeldakse, et silmi kaitsevad mingil määral tumedad rohelised köögiviljad nagu brokkoli ja spinat; ka porgandis leidub üks silmadele vajalik proteiin. Nagu kõiki toite, ei tule neid sugugi kilode viisi süüa. Kasulikud on ka kõik puu- ja juurviljad — seda nii silmade kui kogu füüsise jaoks. Kui inimene on üldiselt terve, ei pruugi ka silmadega probleeme tekkida.
Prillid ei ole häbiasi
Tänapäeval pole eriti palju neid, kes elu jooksul prillidest pääsevad — mingil eluetapil vajavad neid enamasti kõik. Isegi kui inimene näeb noorena nii kaugele kui lähedale hästi, hakkab ta keskeas lugemisprille vajama. Mõnikord juhtub, et eluaja jooksul võib nägemine koguni paremaks muutuda — näiteks neil, kellel on suhteliselt nõrgad miinusprillid.
Kristel kannab ise prille juba lapsest saadik. Tema jaoks pole see kunagi probleem olnud, kuigi Eestis lapsed seda sageli häbenesid. Kristel on aga märganud, et Kanadas on vastupidi: isegi need lapsed, kel seda üldse tarvis pole, tahavad mõnikord, et neile prillid määrataks. Prillid on lisaks nägemise korrigeerimisele sageli ka osa inimese imidžist, üks moedetail nende väljanägemise juures.
Neil, kes prille ei taha kanda, on alati võimalus kasutada kontaktläätsesid, mida on mitut sorti, ka ühekordseid. Mõned eelistavad ka silmavärvi muutvaid läätsi. Läätsede kandjatel peavad tingimata ka prillid olemas olema.
Eestlaste silmade seis
Kristel nägi Eestis praktikal olles, et eestlaste silmanägemine ei erine sugugi Kanada inimeste omast — kõigis arenenud riikides on enam-vähem sama protsent neid, kes prille kannavad. Eestlased aga ei käi arsti juures nii tihti kui suure lombi taga elavad inimesed ja võib juhtuda, et silmade seisukohalt jõutakse liiga hilja arsti juurde.
Eestis meeldis Kristelile väga ja ta tahaks kunagi siin töötada. Seda aga järgmise kümne aasta jooksul veel ei juhtu, kuna enne tuleb tal päris suur õppelaen tagasi maksta. Tänavu juunis Kristel abiellus. Tema abikaasa Michael, kellega ta tutvus ülikoolis, ei ole eestlane, aga tahab eesti keelt õppida. Nii et enne Eestisse-mineku plaanide küpsemist peaks jõudma küll.
