1. Mälu ebaloomulik halvenemine

Inimene kipub asju kaotama ja süüdistama teisi enda tagant varastamises. Ta küsib korduvalt sama asja üle.

2. Võimetus oma tegevust planeerida ja seda lõpule viia

Raskus on kirjutamise, söömise ja riietumisega; mõnikord kõndimise, mälumise ja isegi neelamisega.

3. Oskamatus kasutada kõnet või sellest aru saada

Raskusi on enda mõistetavaks tegemisega. Inimene ei suuda öelda, mida ta soovib või mida tal vaja on — see võib tekitada temas ärritatud oleku. Tal on suur vaev teiste vestlust jälgida, mistõttu jääb sellest kõrvale.

4. Tujukus

Suured meeleolukõikumised, kuna haigus mõjutab ajuosi, mis on seotud tunnetega: inimene on pidevalt hirmunud, kurb või kuri.

5. Saamatus ära tunda asju või inimesi

Ei tunne ära isegi oma lähedasi ja hooldajat: dementne inimene võib tunda hirmu ja keelduda hooldajaga suhtlemast. Ta võib tahta koju minna, ehkki viibib kodus. Ta ei tunne ära toas olevaid asju ja võib seetõttu nende otsa komistada. Ka võib ta pista suhu seda, mis süüa ei sünni.

Loe pikemalt dementsuse kohta värskest septembrikuu Kodutohtrist.