Söö kui koopaelanik

Inimese organism on loodud toimima selle toiduga, mida me esiisad sõid kiviajal. Tänapäevatoit on meile võõras”, kirjutab Soome ET-leht (ajakiri keskealistele).

Kiviaegsed esivanemad sõid seda, mida pakkus loodus: taimi, marju, puuvilju, pähkleid, seeni, väherasvast metsloomaliha ja kala. Piimatooteid ja vilja ei kasutatud.

Toitumisterapeut Elisabeth Somer ja mitmed teised paleontoloogiasse, antropoloogiasse ja arheoloogiasse süvenenud toitumisteadlased kinnitavad, et tänapäevatoit ei sobi inimese geneetilise pärandiga. See ongi nende arvates ka kõigi eluviisist tulenevate haiguste, allergia ja liigse kehakaalu suurim põhjus.

Inimene on saja tuhande sugupõlve jooksul söönud marju, puuvilju, taimi ja püüdnud metsloomi. Alles viissada sugupõlve tagasi ilmusid menüüsse piim ja teravili. Ja ainult kümme sugupõlve on inimene söönud tööstuslikult valmistatud toitu, millest üle poole on meile pärilikult võõras, ja vaid kaks sugupõlve on söödud kiirtoitu.

Marju, puuvilju ja taimi sõi koopaelanik meist kolm korda rohkem. Neist saadud aeglaselt imenduvad süsivesikud andsid üle poole päevasest energiast. Tänapäevatoit sisaldab suuremalt jaolt kiiresti imenduvaid süsivesikuid ehk suhkrut, valget nisujahu ja kartulit. Neist saab rohkesti paksuks tegevaid kaloreid, aga mitte olulisi amino- ja rasvhappeid, vitamiine ja mikroelemente. Suhkru ja teiste kiirelt imenduvate süsivesikute vältimine ja aeglaselt imenduvate eelistamine oleks parim viis kehakaalu normis hoidmiseks.

Rohke taimetoit andis kiviaja inimesele ka tänasest viis korda rohkem ehk 100 grammi kiudaineid päevas. Ka vitamiine, mineraale, antioksüdante oli nii palju, et sama määra saavutamine tänapäeval ilma vitamiinipillideta ei õnnestu.

Koopamehe toidust üle kolmandiku pärines loomariigist, nii et proteiini tuli tänasest kahe- kuni kolmekordne kogus. Proteiinid ja rasvad saadi väherasvasest metsloomalihast, kalast ja taimedest. Kuigi toidus oli palju kolesterooli, ei olnud sellest probleemi, sest küllastunud ja küllastumata rasvhappeid oli sobivas koguses. Alles koos karjamajandusega hakkas inimese toidulauale ilmuma küllastunud rasvhappeid. Omega-3 ja omega-6 rasvhapete suhe väärastus. See on praegu ligikaudu 1 : 11, kuigi oma geenipärimuse järgi peaksime me saama omega-3 rasvhappeid vähemalt neljandiku omega-6 määrast.

Tänapäeval vastavad tolleaegsete loomade lihale põder, põhjapõder, hirv, väherasvane loomaliha ja lindudest jaanalind. Omega-3 rasvhappeid on ka pähklites, seemnetes, kalades, linaõlis.

Sool oli kiviaja inimese menüüs peaaegu olematu. Naatriumi kogunes päevas umbes 600 mg, samas tuli aga taimedest ja puuviljast kaaliumi 7000 mg. Praeguse päevase naatriumikoguse — ca 3000-4000 mg — saame peamiselt liha- ja leivatoodetesse lisatud soolast. Kaaliumi, üht olulisemat mineraali tugevate luude ülesehitamisel, saame aga vaid 2000-4000 mg päevas.

Kelle seedimine säilitusaineid, lõhna- ja maitsetugevdajaid täistuubitud poetoidust ära rikutud, võiks kiviaegset proovida küll.