Söömishäire — akadeemiliste suguvõsade haigus

Kooliharidust on alati oluliseks peetud ja vahel kohe nii oluliseks, et hariduse ja edukuse nimel tuuakse ohvriks oma tervis. Või koguni elu. Äsja valminud uurimus tõestab, et sund edukas olla toob enesega kaasa söömishäired ja näitab, et enamus haigestujaid on pärit kõrgelt haritud peredest.

Rootsi teadlased usuvad, et haigestumine on tingitud enda ja oma pereliikmete poolt tingitud vaimsest pingest ja nö pidevast mantrast “ma pean parim olema”, “ma pean veel enam pingutama”.

Ajakirjas American Journal of Epidemiology avaldatud tulemused põhinesid enam kui 13 tuhande rootslanna (ning nende vanemate ja vana-vanemate) andmetel.

Teadlaste sõnul oli naise haigestumisrisk ligi seitsmekordne juhul, kui tema vanemad olid akadeemilise haridusega. Võrdluseks uuriti põhiharidusega piirdunud perede lapsi.

Neil naistel, kes kooli õppisid vaid väga headele hinnetele, oli haigestumise riski aga juba kaheksa korda kõrgem, kui rahuldava õppeedukusega naistel.

Anorexia nervosa ehk tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisundi alla kannatab üks sajast 12-24-aastasest neiust ja naisest.

Buliimia ehk liigsöömise tunnuseid võib leida iga kümnenda 15-25-aastase naise juures. Söömishäireid esineb ka poistel, kuid tüdrukutel on need 10-15 korda sagedasemad.

Allikas: tohtori.fi