Arvutid võimaldavad teadlastel näha minevikust teadaolevatest ilmsetest tervisriskidest palju kaugemale. Uued analüüsid näiteks viitavad sellele, et sõrmede pikkus, haarde tugevus ja isegi inimese pikkus võivad olla usaldusväärsed vähi, eluea või südamehaiguste ettekuulutajad.

USAs asuva George Masoni ülikooli matemaatiku Rebecca Goldini sõnul ei kohelda siiski kõiki statistikale rajanevaid tulemusi võrdselt, kirjutas Wired Science.

Tema sõnul võimaldavad suured andmebaasid kergesti välja tuua muljetavaldavaid tulemusi, kuid need võivad samas olla juhuse tõttu täiesti valed. Vaatamata sellele avaldatakse küllaltki tihti ebatõeseid asju.

Kuigi meditsiinilistest andmebaasidest tulemuste saamise lihtsus ületab teadlaste suutlikkuse neid läbi vaadata, on mõned uuringud siiski vettpidavad. Alljärgnevalt on kokkuvõtvalt ära toodud mõned uskumatuna tunduvad, kuid samas tõesed meditsiiniliste riskide indikaatorid.
Sõrmede pikkus

Vähemasti kaks geeni, HOXA ja HOXD, kontrollivad emakas aset leidvat loote munandite arengut ning munandid omakorda toodavad testosterooni.

Samas on neil kahel geenil ka mõjuvõim käe arengu üle, seejuures eriti nimetis- ja sõrmusesõrme osas.

See avastus on esile toonud veidraid testosterooniga seotud hüpoteese, mida nende kahe sõrme vaheline pikkuste suhe võiks tähendada — seksuaalsest võimekusest, õppeedukusest kuni isikuomadusteni ja sportlike võimeteni.

Enamus neist arvamustest ei oma mingit tõsiseltvõetavat tähendust, kuid ajakirjas British Journal of Cancer ilmuva uuringu kohaselt on olemas arvestatav seos nende kahe sõrme pikkuse suhte ja eesnäärmevähi vahel.

Kui nimetissõrm on sõrmusesõrmest pikem, siis on meesterahval väiksem tõenäosus eesnäärmevähki haigestumiseks.

Uuringu kaasautori Rosalind Eeles’i sõnul võib see kõlada veidralt, kuid Londonis asuva vähiuuringute instituudi teadlased võrdlesid enam kui 1500 eesnäärmevähiga meest enam kui 3000 juhuslikult valitud mehega.

Perekondlikku ajalugu ja muid faktoreid arvesse võtmata selgus, et üle 60-aastastel meestel, kellel oli pikem nimetissõrm, oli tõenäosus eesnäärmevähki haigestuda keskmiselt kolmandiku võrra väiksem.

Nooremate meeste näitaja oli veelgi parem — keskmiselt oli haigestumisrisk 87% väiksem.

Siiski on lõplike järelduste tegemiseks vaja edasisi uuringuid, kuid avastus annab parema pildi sellest, kuidas eesnäärmevähi areng algab ning teadmise, et testosteroonil võib olla haiguse arengus oluline roll.
Haarde tugevus

25 aasta jooksul läbi viidud enam kui 6000 mehe (vanuses 45-68 aastat) uurimine näitas, et haarde tugevus oli parimaks ennustajaks, kui hästi neil õnnestub hilisemas elus füüsilise puude tekkimist vältida.

Kõige nõrgema haardega meestel tekkis puue kaks korda suurema tõenäosusega kui tugevaima haardega meestel.

Teise eraldi toimunud vanemate inimeste uuringu käigus leiti, et nii meestel kui naistel oli tugev haare korrelatsioonis pikema elueaga. Samas ei ole korrelatsioon veel põhjuslikkus.

Pikima eluea tagab uuringu põhjal siiski korralik toitumine, regulaarne sportimine ning ebatervislikest eluviisidest, näiteks suitsetamisest hoidumine.
Hambakatt

Uuringud näitavad, et hammaste vahele jääva kahjutuna tunduva katu poolt põhjustatud kroonilised suupõletikud suurendavad vereringe elundkonnaga seotud riske, sealhulgas südamereumasse haigestumise võimalust.

Arvatakse, et igemete kaudu verre sattuvad bakterid võivad esile kutsuda südame arterite ummistusi. Selline püsiv põletikuline protsess võib lõpuks viia südamerabanduseni.
Reisimine

Odavad lennukipiletite hinnad meelitavad inimesi reisima, kuid lisaks kaugetelt maadelt saadud reisielamustele kaasneb sellega oht, et suureneda võib ka nahavähi risk.

1970-ndatel nautisid inimesed Suurbritannias pärast majandussurutise lõppu oma raha väärtuse kasvu ja reise erinevatesse paikadesse.

Paljud neist veetsid aega sooja päikese all, mille tulemuseks oli melanoomi esinemissageduse suhteline kasv selles rühmas.

Novaatori lugu samal teemal: Heaolumaalased käivad endale vähki praadimas
Sünnijärjekord

Esimesena sündinud poistel esineb sagedamini munandivähki. Paljud uuringud viitavad sellele, et esiklaps on emaüsas ohustatud kõrgemate östrogeeni tasemete poolt, mis omakorda suurendab munandivähki haigestumise riski, kuid seda pole kunagi ümberlükkamatult tõestatud.

Peamiselt kahtlustatakse östrogeenilaadseid kemikaale, mis võivad sattuda toidu ja joogivee hulka taimekaitsevahenditest.

Tõenäoliselt on esmasündinute suurim meditsiiniline risk lapsepõlves tekkida võiv leukeemia. Põhjus on sotsiaalmajanduslikku laadi: esmasündinud lapsi hoitakse kauem kodus, nende immuunsüsteem ei puutu lasteaias varakult kokku nii paljude erinevate haigustekitajatega. Seega ei suuda immuunsüsteem vajalikul määral kohaneda.

Goldini sõnul on siiski igasuguse andebaasidele tuginevate uuringute puhul kõige olulisem terviseriski perspektiivitunnetus. Meditsiini puhul on piisavalt näiteid selle kohta, kus tegelikult pole selge, kui kasulikud need teadmised tegelikult on. Kui oli varem üks miljonist ja see kahekordistub, siis on tulemus siiski kõigest kaks miljonist.

Allikas: Novaator