Sotsiaalministeeriumi nõunik Martin Kadai: ravimifirmadele on vaktsineerimine vähetõhus äri
Haiguse vältimine on alati parem kui põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. — Terviseamet. Intervjueerisime Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunikku Martin Kadaid, et vaktsineerimisega seotud küsimustele ja hirmudele vastuseid saada.
Järgnev info pärineb Terviseameti koduleheküljelt.
Kuidas vaktsiinid nakkushaiguste eest kaitsevad?
Vaktsineerimine on väga looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemise järgselt, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata.
Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis immuunsüsteem on kohe valmis inimest kaitsma. Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine edasi järgmistele inimestele. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida nakkushaiguste puhanguid.
Kui aga suureneb nende inimeste osakaal, kes vaktsineeritud pole, võivad jälle tekkida haiguspuhangud — selliseid näiteid võib viimastel aastakümnetel tuua mitmetest Euroopa riikidest.
Kas vaktsiinid on ohutud?
Ravimite sh vaktsiinide turustamiseks peab olema müügiluba. Müügiluba tuleb taotleda enne ravimi müügi alustamist ning seda taotleb ravimitootja või tema esindaja. Müügiloa saamiseks peab ravimitootja Ravimiametile esitama tõendid, et ravim on kvaliteetne, toimib ja on piisavalt ohutu. Ravimi kvaliteedi hindamise üheks aluseks on ravimi tootmisprotsessi üksikasjalik kirjeldus ning andmed ravimi omaduste kohta, samuti laboratoorsed analüüsid. Ravimi ohutus peab olema tõestatud loomkatsete ning inimuuringute abil. Ravimi toimivuse üle otsustatakse ravimiga läbiviidud kliiniliste (e inim-) uuringute alusel.
Mida vaktsiinid sisaldavad?
Lisaks haigustekitaja(te) antigeenidele sisaldavad vaktsiinid väga väikestes kogustes abiaineid, mis on vajalikud vaktsiinide tõhususe ja ohutuse suurendamiseks. Nendel väikestel ainekogustel mingeid toksilisi toimeid ei ole. Vaktsiinides sisalduvate abiainete täielik loetelu on toodud ravimi pakendi infolehes.
Miks alustatakse vaktsineerimisega juba esimesel eluaastal?
Seetõttu, et haigus võib tabada ka imikut. Veelgi enam, osa haigustest, mille vastu vaktsineeritakse, võivad kulgeda eriti raskelt just imikueas. Näiteks rohkem kui pooled b-tüübi hemofiilusbakteri poolt põhjustatud rasketest haigusjuhtudest on esinenud alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha kulg kõige raskem imikueas. Imiku- ja väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik. Tuberkuloosibakter võib imikul ja väikelapsel põhjustada väga raskekujulise ajukelmepõletiku.
Kelle käest saab vaktsineerimise kohta lisainfot?
Kui Teil on vaktsiinide osas küsimusi, küsige palun täiendavat informatsiooni oma perearstilt või pereõelt.
