Tunnista stressi
Sageli ei tunne sa stressi ära. Nii on raske oma olemist parandada, kui ei tea, et oled selles sees. Õpi tundma oma stressimärke, näiteks peavalu, kiiret hingamist, või hoopis mõttetut mugimist, kuigi sa pole näljane.

Naudi seda, mida sööd
Kui sa õgid, ei tunne sa õiget toidu maitset, aroomi ega vormi. Mida kauem sa suutäisi naudid, seda vähem ampsusid pead võtma, et rahulolu saavutada.

Meenuta viimast kogemust
Viimane kord ostsid värskeid sõõrikuid, kugistades neist alla ehk neli, ja süütunne, mida pärast tundsid, tekitas stressi juurdegi. Järgmine kord osta nelja asemel üks.

Paus
Kui tabad end taas käekotti sukeldumas, et võtta järjekordne kartulikrõpsuportsjon, peatu, ja kontrolli ennast: kas sa tõesti tahad seda praegu süüa? Kas see aitab sind? Paus aitab sekkuda automaatsesse vajadusse nosida.

Ära eita oma soove
Eitamine, et need ahvatlevad küpsised ei tekita isu, ainult suurendab isu, kuid iha teadvustades on sul võimalik seada end valiku ette: kas sööd kohe ja piirdud paari maiusega, või ootad veel, suurendades isu ja süües terve paki korraga. Mõistes, et sul on valikuvõimalus, paneb see sind vastutama, mitte ihale kergesti järele andma.

Hinda oma näljatunnet
Proovi eristada füüsilist ja emotsionaalset söömisvajadust. Anna oma isule punkte skaalal 0-10. Kui see on 0, 1 või 2, ära torma kohe külmiku suunas. Kui hindad oma nälga punktidega 9 või 10, alusta tervisliku vahepalaga. Mida näljasem oled, seda suurema tõenäosusega tarbid üle.

Allikas: Redbook