• Kilpnääre, maks, neerud, süda ja närvisüsteem reageerivad päikese suurenenud aktiivsusele ja temperatuuri kõikumistele erinevalt.

  • Suureneb närvisüsteemi erutuvus, hormoonide hulk kilpnäärmes, hüpo-füüsis, neerupealistes, seedetraktis ja sugunäärmetes. Seepärast ei suurene mitte ainult kirglikkus, vaid ka põletikulised protsessid ja allergia.

  • Seoses temperatuuri muutustega muutub ka soolestiku mikrofloora. Sama toimub hingamisteedes. Immuunsüsteemis läheb tasakaal normist välja. Ideaalne oleks, kui me sel perioodil ei töötaks väga pingeliselt ja püüaksime vältida stressiolukordi. Kevadel on eriti kahjulik püstijalu põdeda.

  • Kindlasti tuleb üle vaadata oma igapäevane menüü, rikastada seda naturaalsete toiduainete ja vitamiinidega. Just kevadel peaks vältima eksootikat: neid toiduaineid, mis ei kasva meie piirkonnas.

  • Toitlustusspetsialistid on jõudnud järeldusele, et kevadel ja suvel ammutab organism energiat põhiliselt süsivesikutest, sügisel ja talvel aga rasvadest. Seda dikteerib meie seedetrakti hormoonide ja fermentide aktiivsuse geneetiline muutus.

  • Ettevaatlik tasub olla allergia suhtes. Seda võivad põhjustada tärklis, toiduvärvid ja želatiin, mis sisalduvad vitamiinides ja biolisandites.

  • Kevadel suureneb südamehaigete arv, lisandub ka seedetrakti haigustega patsiente. Arstid ravivad juba haigestunud inimesi. Probleeme on aga võimalik vältida, muutes oma eluviise tervislikumaks.

  • Kui tunned end kevadel väga kurnatuna, võib see olla ka läbipõetud gripi või närvisüsteemi nõrgestanud stresside tulemus. Palju kahju teeb istuv eluviis. Kui töötad normi piires ja puhkad piisavalt, kuid liigud vähe, piisab juba sellestki, et kevadväsimus tunda annaks. Veresoonte toonus langeb ja siseorganite harmooniline tegevus on häiritud. Selle tulemuseks on ülekaalulisus, ülitundlikkus ilmamuutuste suhtes, menstruatsioonitsükli häired, valud liigestes ja seljas. Üldine organismi nõrgenemine võib lõppeda isegi osteokondroosiga.

  • Kui kevadväsimuse periood kestab üle kahe nädala ja sümptomeid tuleb järjest juurde, on see organismilt edastatud tõsine häiresignaal. Abi võib leida kompleksravist: kerged antidepressandid, ainevahetust ja peaaju tööd parandavad vahendid, homöopaatilised preparaadid organismi kaitsevõime tugevdamiseks, rahustavad ravimteed, mis alandavad närvisüsteemi kõrgenenud erutuvust, nõelravi, massaaž, vesiravi, kerge hüpnoos, hommikune kontrastdušš ja õhtune rahustav vann männiokkaekstrakti, meresoola või palderjanitõmmisega.

  • Kevadväsimus on sageli kroonilise väsimuse üks sümptomeid. Idamaade meditsiin kinnitab, et kroonilise väsimuse põhjusteks on eelkõige värske õhu ning eluenergia ebapiisav hulk ja kehv vereringe.

    Oma kopse võiks ventileerida nii: tõmba sügavalt õhku sisse, hoia paar sekundit hinge kinni ja hinga välja nii sujuvalt ja aeglaselt kui saad, kontsentreerudes keha tunnetele. Harjutuse mõju on tugevam, kui suled silmad ja manad silme ette oma kõige probleemsema kehaosa. Kujuta ette, et hingamine on ravimeetod, mis tungib just sellesse kehaossa.
    NB! Epilepsiahaiged ei tohi selliste hingamisharjutustega liialdada! Sedalaadi harjutused võivad esile kutsuda langetõvehoo.

  • Idamaade meditsiini kohaselt on osa eluenergiast meile juba sünniga esivanemate poolt kaasa antud. Edasine sõltub paljuski meist endist: me kas säilitame selle, suurendame seda või raiskame asjatult.

  • Vereringehäired ja kevadväsimus on omavahel seotud. Organismi rakkude ja kudede toitumine on häiritud, jääkainete väljutamine organismist raskem, liigne lihaste pinge võib aga põhjustada veel suuremat väsimust, eriti naistel.