Südamearst: see on toiduaine, mida Eesti inimesed tarbivad kaks korda rohkem kui peaks
Eesti inimesed tarbivad soola reeglina kaks korda rohkem kui meie organismile on füsioloogiliselt vajalik. Ja isegi kui inimene suudab harjuda järjest soolasemate toitudega, ei ole soola liigtarbimine tervisele hea.
Kui süüa soola soovituslikust päevanormist rohkem, on suurem tõenäosus mitmete terviseprobleemide tekkimiseks. Nahk ja limaskestad muutuvad kuivemaks, hoolimata suurenenud vedelikutarbimisest on endiselt janu. Inimene küll joob rohkem vett, kuid käib seetõttu ka sagedamini WC-s ning tema organism on ikkagi veepuuduses, sest organism ei suuda omandada toidust piisavalt kaaliumit ning halveneb ka organismi varustatus hapniku ja teiste toitainetega.
Pikaajaline soola liigtarbimine koormab neere ning tõuseb vererõhk, mis on juba märkimisväärne terviseprobleem. Tekivad tursed, sest häirub normaalne veevahetus organismis vere- ja koerakkude vahel. Aastatega võib suureneda ka risk vererõhuhaigustele ja südamepuudulikkuse, insuldi ja neeruhaiguste tekkimisele.
Väikelaste toit on reeglina mage ja see meeldibki väikelastele, nad on oma toidu maitsega harjunud ja ei ole mõistlik neid päeva jooksul harjutada lubatust rohkem soola sööma. Kui lapsed söövad liiga palju soola, võib see neilgi põhjustada vererõhu tõusu.
Kuna poest ostetud toit sisaldab juba piisavalt soola, peaks maitseelamuste parandamiseks soola lisamisega olema pigem ettevaatlik.Toidule on võimalik maitset anda ka erinevaid maitseaineid ja maitsetaimi lisades. Ühe nipina näiteks tuleks laua pealt ära võtta soolatops, et ei tekiks kiusatust.
Keskmiselt vajab inimene umbes 5 grammi ehk 1 teelusikatäie soola ööpäevas. Näiteks 2 viilu leiba võttes on inimene söönud ära 1 grammi soola. See on sama palju kui sisaldub soola 2 viineris, 50 grammis kartulikõrpsudes, 2 supilusikatäies ketšupis ning 1 tikutopsi suuruses soolaheeringa tükis.
