Suhkurtõbe tekitavad viirused

Briti teadlased avastasid seose ühe viirusteperekonna ja diabeedi vahel. Nimelt võib laialt levinud enteroviiruste perekond olla üks esimest tüüpi diabeedi käivitajatest. Esimest tüüpi diabeet saab tavaliselt alguse juba lapseeas ja selle tulemuseks on insuliini tootvate rakkude häving pankreases.

Teise tüübi diabeedi puhul need rakud ei hävi, kuid nende insuliini tootmise võime väheneb ja teised rakud ei saa insuliini verest piisavas koguses kätte. Teist tüüpi diabeedi puhul algab haigus tavaliselt täiskasvanueas.

On teada, et esimest tüüpi diabeedi üheks põhjuseks on pärilikkus ehk geenid. Praeguseks on teada 15 lookust ehk "geenijuppi", mis diabeediga nii või teisiti seotud on. Kuid identsete kaksikute uurimine näitab, et kui ühel neist on esimest tüüpi diabeet, siis teisel on see vaid 40% juhtudest. See tähendab, et geneetika ei ole ainus diabeedi põhjus.

Viirustele kui diabeedi põhjustajatele saadi jälile, kui uuriti 72 noore inimese pankreaserakke, kes kõik olid surnud kõigest aasta jooksul pärast esimest tüüpi diabeedi diagnoosi panekut. 6. märtsil ajakirjas Diabetologia avaldatud uurimusest selguski, et üle 60 % nendest proovidest näitasid enteroviiruste olemasolu pankrease insuliini tootvates rakkudes. Kontrollgrupis ehk neil lastel, kellel diabeeti polnud, neid viiruseid leida ei õnnestunudki.

Siit tulenebki tugev tugi hüpoteesile, et just viirused käivitavad geneetilise soodumuse korral haiguse. Keha reageerib siis viirusest nakatunud pankreaserakkudele kui võõrkehadele ja ründab neid, kuni nad hävivad.

Esimest tüüpi diabeedist ohustatutel on lootust lähiajal vaktsiini saada. See vaktsiin takistab inimese enese immuunrakkudel ekslikult pankreaserakke rünnata. Rootsi võimud andsid 4. märtsil loa alustada viimase etapi katseid Rootsi lastega, kellel diabeedi arengu risk on väga suur. Kaua katsed kestavad, pole hetkel selge. Kuna senised katsed on olnud väga edukad ja pole ilmnenud ka mingeid erilisi kõrvaltoimeid, siis on lootust, et vaktsiin saab müügiloa kiirendatud korras.

Tundub, et mingi seos viirustega on ka teise tüübi diabeedi korral. Kui täiskasvanud diabeedihaigetel leiti viirustega nakatunud insuliini tootvaid rakke 40% juhtudest, siis haigusest vabade inimeste puhul on nakatunud rakke leitud vaid 13% juhtudest. Seegi kinnitab teooriat, et diabeedi mõlema vormi arengus on enteroviirustel oma osa.

Enteroviirustest tuntuim on polioviirus – lastehalvatuse tekitaja, millest vaktsineerimisega on peaaegu kogu maailmas võitu saadud. Aga levivad kõik enteroviirused sarnaselt – väljaheidete, mustade käte ja seedekulgla kaudu. Ka reovete, võib-olla ka linnalähedaste veekogude ja kindlasti kärbeste kaudu – kärbse jalgade küljes säilitab viirus elujõu tervelt nädalapäevad. Nähtavasti saab enamikul juhtudel keha viirusest siiski jagu, kuid kui enteroviirus juba peres on, siis levib ta lihtsalt kõigile. Tüüpilised nähud on palavik, oksendamine ja kõhulahtisus.

Briti teadlased oletavad, et on olemas ka viirused, mis hoopis kaitsevad pankrease rakke ja ka need tuleb kindlaks teha.