Tähelepanu all on: KAEL
Kaela osteokondroos tekib suuremas osas 40-ndatesse aastatesse jõudnud naistel, paraku järjest sagedamini ka noorematel. Et kindlaks teha, ega esimene kelluke juba helisenud pole, leidke vastused järgnevatele küsimustele.
- Kas kaelavalu annab tunda varahommikul? Kas mitte see ei ärata üles?
- Kui valu esineb, kas see suureneb siis igasuguste liigutuste puhul?
- Kas pea tahapoole kallutamine kutsub esile valuaistingu?
- Kas pead 90º all pöörata on juba raske?
- Kas on olnud pea või kaela traumasid?
- Kas on ehk pea liikumine/keeramine piiratud? Kas liigutades on tunda ka krudinat?
- Kas esineb valusid, pisteid, tuimust ning nõrkust kätes?
- Kas õlad valutavad?
- Kas esineb peavalusid või peapööritust?
Kui enamikule küsimustest kõlab vastus “jah”, siis on põhjust arsti juurde kontrolli pöörduda..
Miks?
Kaela osteokondroosi võimalikke põhjusi on palju. Nendeks võivad olla immuunsüsteemi häired, mitmesugused haigestumised, lülidevaheliste ligamentide ja ketaste traumad. Just viimased on põhilised kaelavalude põhjustajad.
Statistika järgi suureneb haigestumine osteokondroosi koos vananemisega. Nii avastatakse lülisamba kaelaosa osteokondroos 50% juhtudest inimestel, kes on vanemad kui 50 aastat ning 75% - vanematel kui 65 aastat.
Tihti saab haiguse põhjustajaks näiliselt tühine autoavarii. Kellegi auto sõidab kergelt tagant sisse, juhi kael sirutub ootamatult ning seejärel paindub järsult. Sealjuures saavad vigastada lihased ja ligamendid, seljaajust lähtuvad närvid.
Pärast sellist traumat ilmuvad haiguse sümptomid tavaliselt esimese 6 tunni jooksul, vahel ööpäeva jooksul. Pea liigutused on piiratud. Valu lokaliseerub kaelapiirkonnas ning õlgadel, võib kiirguda kuklasse, abaluude vahele ning kätesse. Kui midagi taolist on juhtunud, tuleb koheselt arsti poole pöörduda!
Teine sündmuste arengu variant – pead on raske painutada, seejärel taha lükata, tekib peavalu, mis võib kesta kuid. Tavaliselt valutab kukal, kuid valu võib kanduda ka meelekohtadele ning silmakoobastesse. Pea käib ringi, on tunda iiveldust. Ka need on trauma tagajärjed.
Alles aastate pärast sümptome andavad nn “mikrotraumad” jäävad tavaliselt märkamatuks ka röntgeniülesvõtetel ja hakkavad elu segama umbes 10 aasta pärast. Kui haavad on jõudnud armkoestuda. Selliseid märkamatuid, kuid saatuslikke hoope toob kaasa mitte ainult avarii. Ka tavalises kooli kehalise kasvatuse tunnis on võimaik ennast näiteks kõrgushüppe lati peale kukkudes või rööbaspuudelt alla sadades “kergelt” vigastada.
Rõngikud nööri otsas
Miks just nimelt kaela osteokondroosi puhul valutab sageli pea, silme eest läheb mustaks, tõuseb arteriaalne vererõhk, tekib kumin kõrvus, unetus ning valu õlgades?
Lugu seisneb selles, peapiirkonda varustavad verega lüliarter ja unearter. Lüliarter kulgeb piki seljaaju kanalit läbi ristjätkude ja koljusse jõudes, toidab väikeaju ning teisi keskusi, mis asuvad kukla- ja aju põhimiku piirkonnas.
Arter lükib enda külge selgroolülid, see on otsekui nöör läbi rõngikute. Ainult et nende “rõngikute” augud on väga väikesed, ning vähimgi kaelalüli nihkumine tekitab alguses lülisamba arteri reflektoorse spasmi; hooletusse jäetud juhtudel – surub selle kokku.
Lisaks kaela piirkonda läbiva lülisamba- ja unearterile asub siin ka lümfisõlmede ja veresoonte võrgustik, närvijuured- ja tüved, mille abil sünnib side käte, südame, kopsudega… Seetõttu on kaela osteokondroosile iseloomulik nn vertebrabasilaar (vertebra - selgroolüli) puudulikkuse sündroom - perearstide lemmikdiagnoos, kui “haiguspilt on segane”. Kogu iva on aga selles, et häiritud on tasakaalu- ja rea vegetatiivsete keskuste verevarustus.
Pealegi võib tegemist olla veel ka kaelaradikuliidiga. Sel juhul kandub valu kätesse, ning sõrmed muutuvad tuimaks ja külmaks. Põhjus – impulsi läbimine mööda närvikiudu on häiritud. Ühe või teise sõrme tuimaks muutumise järgi võib kindlaks teha konkreetse lüli nihkumise.
Viis korda “ei”
Ravi spetsialisti juures kaotab sümptomid. Et aga retsidiivi eest hoiduda, tuleb endal vaeva näha.
Eelkõige peab pidevalt rühti jälgima – istuma peab nii tööl arvuti ees kui ka söögilaua taga sirgelt. Ning veel peaks igal hetkel meeles pidama järgmisi kuldreegleid:
- pead ei tohi pikaks ajaks taha kallutada;
- ei tohi tihti pöörata pead sinnapoole, kus tekib valu;
- raskusi tõstes ei tohi pead ette kallutada;
- ei tohi lugeda ega kirjutada kummardudes;
- ei tohi magada kõrgel padjal.
Ja niipea, kui valu vaibub, võib alustada arsti soovituste järgi ravivõimlemisega.
Väga tõhusad on selgroohädade (s.h. ka kaela) puhul ka mitmed alternatiivsed teraapiad (näit tsooniteraapia). Veel parem on aga viimaseid kasutada järelnähte ennetavalt ehk võimalikult kiiresti pärast selgroo traumat leida endale vastava ala terapeut ja läbida profülaktilised teraapiad. Sellega kiirendate ainevahetust selgroo diskides, mis omakorda hõlbustab vigastusest tingitud põletiku kiiremat taandumist ja mikrohaavade tervenemist. Üldjuhul annab tsooniteraapia ka pildi konkreetse(te)st lüli(de)st, mis tugevamalt “pihta” saanud. Seega saate ka soovituse , milliste võimalike vaevuste esinemisel kohe abi poole pöörduda ja mitte jääda ootama nende iseeneslikku möödumist
Igapäevased harjutused kaelale
1. Istudes või seistes langetage pea, lõug maksimaalselt vastu rinda. Seejärel kallutage pead aeglaselt taha.
Kõik sirutused (pea otse püsti) teha sissehingamisel, seejärel – sissehingamisega võrdne paus ning ette painutus või taha kallutus väljahingamisel. Korrata aeglaselt 10 korda.
2. Seistes suruda laup 10-15 sekundiks vastu seina, püsige liikumatult. Seejärel korrake harjutust, surudes vastu seina kukla, seejärel vasaku ja parema peapoole.
3. Seistes, sõrmseong kukla taga, küünarnukid viia kokku ning lõug suruda langetatud küünarvartele. Sõrmede asendit muutmata, tõsta võimalikult kõrgele kokkutoodud küünarvarred, venitades sel moel kaela. Kõige kõrgem asend fikseerida 10-15 sekundiks.
4. Kujutlege, et nina on “pliiats”. Istudes, “kirjutada” sellega numbrid 0-st kuni 9-ni, seejärel vastupidises järjekorras.
5. Heike kõhuli põrandale, käed piki keha, peopesad vaatavad üles, silmavaade ette. Lõdvestuge. Pöörake pea aeglaselt paremale (kõrv puudutab põrandat), seejärel liikuge aeglaselt tagasi lähteasendisse ning korrake sama vasakule poole. Tehke mõlemale poole 10 kordust.
6. Kõhuliasendis asetada peopesad lõua alla, lõdvestada kael. Ülejäänu teha nii nagu eelmises harjutuses.
Kuidas peatada kaela vananemine?
Miks hakkab nahk just kõigepealt kaelal vananema? Selgub, et kaela eesmine nahaalune lihas töötab vaid siis, kui pea tõstetakse kõrgele. Teistes asendites see lihas ei tööta. Järelikult…
- Ei tohi magada kõrge peaalusega. Soetada tuleb väike ja madal padi, kõige parem oleks anatoomiline padi, mis järgib täpselt kaela kontuure.
- Käsitööd tehes ei tohi pead madalale kummardada. Parem tõstke käed silmade kõrgusele.
- Lugedes või kirjutades ei pea ninaga “ridade järge” vedama.
- Lamades ei tohiks telerit vaadata ega lugeda.
- Käies hoidke pea püsti, mitte nii, nagu tahaks kedagi “rammida”.
- Hommikuti end pestes, ei tohi unustada ka kaela jaheda veega loputamast, selleks võib ka kasutada ravimtaimede (kummel, pärnaõied, piparmünt, kasepungad, salvei) tõmmist. Dushi all suunata toasoe tugev veejuga kaelale. Pärast pesemist kanda kaelale päevakreemi, kergelt lõuaalust trummeldades.
- 2-3 korda nädalas, kuid regulaarselt hõõruda kaela taimeõliga (parim rafineerimata oliivõli). Seejärel niisutada peotäis soola ning hõõruda kaelale ringliigutustega lõua alt rangluu suunas kerge punetuse tekkimiseni. Siis kuum kompress! Niisutada salvrätt või mitmeks kihiks lapitud marli piimas, mis on kuuma veega pooleks lahjendatud ning asetada kompress mõned korrad vastu kaela. Lõpuks loputada külma veega ning kreemitada.
- Muret teeb lott? Kasvõi 5 minutit päevas tuleks käia paks raamat pea peal.
- Kui kaelale on ilmunud kollakat värvi või punase varjundiga plekid, mis meenutavad võrku, tuleb kiirustada arsti juurde. Tihti annavad selliselt endast märku maksa ja mao-seedetrakti elundite haigused. Muide, sama võib juhtuda ka pärast päikesepõletust.
