Tähelepanu tervisele: miks nina külmaga punaseks läheb? Viis põhjust ja juhised, kuidas olukorda parandada
1. Vegetatiivse veresoonkonna düstoonia
Enamasti tabab see naisi. Nende veresoonkond on väga vastuvõtlik ilmamuutustele. Eriti juhul, kui jutt käib õhutemperatuuri olulisest langusest. Vereringe õige rütm saab rikutud, kui väljas on külm või puhub tugev tuul. Selle tulemusel muutuvad sooned heleda naha all rohkem märgatavaks. Seda eriti ninal, kuna seal on nahapind kõige õhem.
Pöördu terapeudi või neuroloogi poole.
2. Külmaallergia
Nii nimetatakse naha reaktsiooni külmale õhule. Sageli ilmnebki see just nina punetamisena. Ent vahel kannatavad ka teised näo ja käte katmata osad. Seejuures ilmub punetus täppidena. Need võivad tekitada naha pinnale koorikuid, mis hakkavad sügelema.
Pöördu terapeudi, allergoloogi või dermatoloogi poole.
3. Riniit (nohu)
Nagu igasugune põletikuline protsess, nii mõjub ka riniit negatiivselt nahale. Nohu puhul on kas kogu nina punane või punetavad vaid ninatiivad. Eriti siis, kui me alailma nuuskame ja kuivatame taskurätikuga. Nii ärritame täiendavalt juba niigi õrna nina.
Pöördu terapeudi või nina-kõrva-kurguarsti poole.
4. Liiga kuiv nahk
Kuiva naha puhul asetsevad kapillaarid vahetult naha all. Järsu temperatuuri alanemise tõttu laienevad veresooned kiiresti ning nahk hakkab punetama.
Pöördu dermatoloogi poole.
5. Kõrge vererõhk
Punetav nina annab sageli märku sellest, et inimesel on kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Sellised „hüpped“ ei teki ilma põhjuseta. Pole välistatud, et on häireid südame-veresoonkonna töös või ei ole ainevahetusega kõik korras.
Pöördu terapeudi, kardioloogi või endokrinoloogi poole.
Profülaktika:
• Pool tundi enne õue minemist määri ninale toitekreemi. Seejärel puuderda veidi.
• Ära kasuta külma ilmaga niisutavaid kosmeetikavahendeid.
• Jälgi oma vererõhku. Täiskasvanud inimese normaalne rõhk on 120/80.
• Ära kasuta liiga kuuma dušši või vanni. Samuti piira terava ja kuuma toidu tarbimist. Ütle ära alkoholist ning kangest teest ja kohvist. Kõik see laiendab veresooni ning paneb naha punetama.
• Karasta oma nina veresooni kontrastse pesemise abil, vaheldades sooja ja külma vett (lõpetuseks kasuta külma vett).
• Treeni ninaveresooni kontrastsete kompresside abil. Ninale asetatakse järgemööda jaheda ja kuuma veega niisutatud lapid. Võib ka kasutada taimetõmmiseid (kummel, pärnaõied). Kompresse peaks tegema 2-3 tundi enne kodunt väljumist.
• Peida oma nina sooja salli sisse ja ära ole õues rohkem kui tund aega.
• Veresoonte tugevdamiseks võta C- ja E-vitamiine. Seda aga tuleb teha juba arsti soovitusel.
