Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab.

Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, mõjutab häire neid eri viisil. Osa autislikke inimesi suudab elada võrdlemisi iseseisvat elu, samas kui teistel võib lisaks esineda õpihäireid ja nad võivad vajada kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes.

Aspergeri sündroom on üks autismi vorme. Aspergeri sündroomiga inimeste intellekti tase on sageli keskmisest kõrgem. Neil esineb vähem kõnehäireid, kuid keele mõistmine ja töötlemine võib nende jaoks siiski keeruline olla.

Kuidas näevad autistlikud inimesed maailma?

Autistlikud inimesed on öelnud, et nende jaoks on maailm inimeste, kohtade ja sündmuste mass, milles orienteerumiseks peavad nad pingutama ja mis tekitab neis märkimisväärset ängistust.

Eelkõige võib nende jaoks tavalisest keerulisem olla teiste inimeste mõistmine ja nendega suhtlemine ning igapäevases perekonnaelus ja ühiskondlikus suhtluses osalemine. Teised inimesed näivad intuitiivselt teadvat, kuidas omavahel suhelda ning mõnel autistlikul inimesel võib tekkida küsimus, miks nad teistest erinevad.

Mis on autism?

Autism on ravimatu arenguhäire. Häire iseloomustamiseks kasutatakse sõna „spekter” seetõttu, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad kolme põhilisse kategooriasse jagunevaid probleeme, on haigusel neile väga erinev mõju. Mõned autistlikud inimesed võivad elada üsna tavalist elu, samas kui teistel on pidevalt vaja spetsialistide abi.

Kõigil autistlikel inimestel avalduvad häired põhiliselt kolmes valdkonnas, mida nimetatakse ka autistlikuks triaadiks. Need kolm valdkonda on:

  • sotsiaalse suhtlusega seotud raskused;
  • sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused;
  • sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused.

Autismi puudutava teadlikkuse tõstmine võib olla keeruline, sest autistlike inimeste puhul ei paista puue välja: autistlike laste vanemad ütlevad sageli, et teised inimesed peavad nende last lihtsalt üleannetuks või kasvatamatuks; täiskasvanud autistlikud inimesed aga leiavad sageli, et neid mõistetakse vääriti.

Õigeaegne diagnoos ja ligipääs vajalikele teenustele ja toele on abiks kõikidele autistlikele lastele.

Kolm peamist probleemset valdkonda

Autismil on palju erinevaid väljendumisvorme, kuid üldiselt jagunevad selle haigusega seotud probleemid kolme peamisse valdkonda. Need on:

  • sotsiaalse suhtlusega seotud raskused;
  • sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused;
  • sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused.

Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused

Autismispektri häiretega inimeste jaoks võib kehakeel olla sama võõras ja arusaamatu kui klassikaline kreeka keel.

Autistlikel inimestel on raskusi nii verbaalse kui mitteverbaalse keelega. Paljudel on keelest väga sõnasõnaline arusaamine ja nad arvavad, et inimesed mõtlevad alati seda, mida ütlevad. Nende jaoks võib olla raske kasutada või mõista:

  • näoilmeid või hääletoone;
  • nalju ja sarkasmi;
  • üldlevinud fraase ja ütlemisi; näiteks võib tuua fraasi „see on äge”, mida inimesed sageli kasutavad, kui neile miski meeldib, kuigi sõna otsene tähendus on äkiline.

Mõned autistlikud inimesed ei räägi üldse või on üsna piiratud kõnevõimega. Tavaliselt saavad nad aru sellest, mida neile öeldakse, kuid eelistavad ise kasutada muid suhtlusvahendeid — näiteks viipekeelt või visuaalseid sümboleid.

Samuti leidub autistlikke inimesi, kelle keelelised võimed on head, kuid kellel on siiski raske mõista vestluse käigus toimuvat mõttevahetust, mistõttu nad võivad korrata vestluspartneri öeldut (seda nimetatakse kajakõneks) või rääkida pikalt üksnes ennast huvitaval teemal.

On hea, kui suhtluspartner räägib selgelt ja järjekindlalt: see annab autistlikule inimesele aega öeldut enda jaoks lahti mõtestada.

Sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused

Seltskondlik suhtlus ei ole kaasasündinud oskus — seda tuleb õppida.

Autistlike inimeste jaoks on sageli keeruline teiste emotsioone ja tundeid ära tunda või mõista ning enda omi väljendada. Seetõttu võib seltskonda sulandumine nende jaoks tavalisest raskem olla. Võib juhtuda, et autistlikud inimesed:

  • ei mõista kirjutamata reegleid, mis enamikule inimestest on alateadlikult arusaadavad: näiteks võivad nad teisele inimesele liiga lähedal seista või alustada vestlust mõnel sobimatul teemal;
  • näivad hoolimatuna, sest nad ei saa aru, kuidas suhtluspartner ennast tunneb;
  • eelistavad üksinda aega veeta, selle asemel et teistega kontakti otsida;
  • ei otsi teistelt inimestelt lohutust;
  • tunduvad käituvat veidralt või kohatult, sest neil võib olla raske oma tundeid, emotsioone või vajadusi väljendada.

Sotsiaalse vastastikmõju puhul esinevate probleemide tõttu võib autistlikel inimestel olla keeruline sõprussuhteid sõlmida: autistlik inimene võib soovida teistega lävida ja sõbruneda, kuid sageli ei ole ta kindel, kuidas seda teha.

Sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused

Meie jaoks on raske kindlaks teha, mida teised inimesed teavad. Veel keerulisem on aga ära arvata, mida nad mõtlevad.

Sotsiaalne kujutlusvõime võimaldab meil mõista ja ennustada teiste inimeste käitumist, saada aru abstraktsetest ideedest ja kujutleda olukordi, mis ei seostu otseselt meie igapäevase rutiiniga. Sotsiaalse kujutlusvõimega seotud probleemide tõttu on autistlikel inimestel raske:

  • mõista ja tõlgendada teiste inimeste mõtteid, tundeid ja tegusid;
  • ennustada, mis juhtuma hakkab või juhtuda võib;
  • mõista ohtusid, näiteks olukorras, kus tiheda liiklusega tänavale jooksmine võib olla ohtlik;
  • osaleda kujutlusvõimet nõudvates mängudes ja tegevuses: autistlikud lapsed võivad nautida teatud liiki kujutlusvõimet nõudvaid mänge, kuid eelistada alati samade olukordade läbimängimist;
  • valmistuda muutusteks ja teha tulevikuplaane;
  • tulla toime uute või võõraste olukordadega.

Sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskusi ei tohiks segi ajada kujutlusvõime puudumisega. Paljud autistlikud inimesed on väga loomingulised ja võivad olla näiteks väljapaistvad kunstnikud, muusikud või kirjanikud.

Autismi tunnused

Autismi tunnused varieeruvad inimeseti, kuid lisaks kolmele peamisele häirete valdkonnale võib autistlike inimestel esineda:

  • rutiinilembust;
  • sensoorset ülitundlikkust;
  • erilisi huvisid;
  • õpiraskusi.

Rutiinilembus

Üks autistlik nooruk käis päevahoius. Ta saabus alati taksoga, kõndis päevahoiu ukseni, koputas uksele ja ootas, kuni ta sisse lasti. Ühel päeval avas parajasti väljuv inimene ukse enne, kui ta koputada jõudis. Selle asemel et avatud uksest sisse minna, läks nooruk tagasi taksosse ja alustas oma sisseharjunud rutiini otsast peale.

Maailm võib autistlikele inimestele tunduda väga ettearvamatu ja segadust tekitav nii et nad eelistavad sageli järgida kindlat igapäevast rutiini, et teada ette, mis nendega päeva jooksul toimub. See rutiin võib tähendada soovi iga kord samal viisil kooli või tööle ja tagasi koju minna või soovi süüa iga kord täpselt sama hommikusööki.

Ka reeglid võivad olulised olla: autistliku inimese jaoks võib olla raske läheneda mingile ülesandele uuel moel, kui talle on juba kord selgeks õpetatud meetod, mida ta peab selle ülesande lahendamisel ainuõigeks. Autistlikud inimesed võivad tunda ebamugavust muutuste suhtes, kuid piisava ettevalmistuse korral nendega hästi toime tulla.

Sensoorne ülitundlikkus

Rain armastab värvida, kuid talle ei meeldi kanda riiete kaitsmiseks mõeldud põlle — teda segab see, kui põlle kangas tema nahka puudutab. Vanemad on kooliga kokku leppinud, et Rain võib oma särgi värviseks teha ja pärast lihtsalt särki vahetada või värvise särgiga koolipäeva lõpuni olla.

Autistlikel inimestel võib esineda mingit liiki aistingute ülitundlikkust. Ülitundlikkus võib esineda nii ühe kui mitme aistingu — nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise ja maitsmise — puhul. Autistlikel inimestel võivad aistingud olla kas ebatavaliselt intensiivsed (hüpersensitiivsed) või ebatavaliselt väheintensiivsed (hüposensitiivsed).

Näiteks võib autistlik inimene pidada väljakannatamatult valjuks või häirivaks teatud taustahelisid, mida ülejäänud inimesed suudavad eirata või enda jaoks blokeerida. See võib autistlikule inimesele põhjustada ärevust või lausa füüsilist valu.

Hüposensitiivsed inimesed ei pruugi tunda valu või väga kõrgeid ja madalaid temperatuure. Mõni autistlik inimene võib edasi-tagasi kiikuda, keerelda või kätega lehvitada, et aistinguid stimuleerida, tasakaalu ja kehahoiakut parandada või stressi leevendada.

Samuti võib aistinguhäiretega inimeste jaoks olla raskem oma keha tajuda. Seetõttu ei tunneta nad tavapäraselt seda, kuidas nende keha ruumis paikneb ning neil võib olla keerulisem ruumi läbides takistusi vältida, seista teistest inimestest sobival kaugusel ja sooritada selliseid peenmotoorikat nõudvaid ülesandeid nagu kingapaelte sidumine.

Erilised huvid

Kui autistlik inimene on mingil alal andekas, siis tuleks tema tegevust selles valdkonnas kindlasti innustada ja arendada. Paljudel autistlikel inimestel on mõne valdkonna vastu kirglik huvi, mis avaldub sageli üsna varajases nooruses. Huvid võivad elu jooksul muutuda või olla eluaegsed ning varieeruvad kunstist ja muusikast rongide ja arvutiteni. Osa autistlikke inimesi suudab lõpuks väljavalitud valdkonnaga seotud erialal töötada või õppida. Ülejäänute jaoks jääb huvialaga tegelemine hobi tasandile.

Autistliku inimese huviala võib vahel olla ebatavaline, kuid ka see on võimalik panna teenima ühiskondlikke eesmärke. Näiteks on teada juhtum, kus ühele autislikule noorele meeldis korjata prahti. Julgustava suunamise abil seoti see huvi taaskasutuse ja keskkonnakaitsega.

Õpiraskused

“Mul on abiline, kes minuga koos on ja mind aitab, kui ma mõne sõnaga jänni jään. Temast on palju abi.”

Autistlikel inimestel võib esineda õpiraskusi, mis võivad mõjutada inimese elu kõiki aspekte, alates kooliõpingutest ja lõpetades sellega, kuidas õppida iseennast pesema või endale toitu valmistama. Nagu autism, on ka sellest tulenevad õpihäired erineva raskusastmega. Seega on mõned õpihäiretega inimesed võimelised elama küllaltki iseseisvat elu — kuigi neil võib sellise elukorralduse saavutamiseks olla vaja mõnevõrra abi -, samas kui teistel on kogu elu vältel vaja spetsialistide tuge. Siiski on kõigil autismi põdevatel inimestel võimalik õige toetussüsteemi olemasolul õppida ja areneda.

Autismiga seostatakse vahel ka muid häireid. Nende hulka kuuluvad tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) ning sellised õpiraskused nagu düsleksia ja düspraksia.

Kes autismi põevad?

Autismi esineb kõigist rahvustest ja igasuguse kultuurilise, usulise ja sotsiaalse taustaga inimeste seas. Meestel esineb autistisi tunduvalt rohkem kui naistel. Autism on ravimatu häire: autistlikest lastest saavad autistlikud täiskasvanud.

Põhjused ja ravi

Mis põhjustab autismi?

Autismi täpseid põhjuseid uuritakse endiselt. Senised uuringud viitavad aga sellele, et ajutegevuse muutuste põhjuseks on geneetiliste tegurite ja keskkonnategurite kombinatsioon.

Kindel on see, et autismi ei põhjusta „halb kasvatus”, see ei sõltu inimese ühiskondlikust positsioonist ning selle tekkes ei ole süüdi autistlik inimene.

Kas autismi saab ravida?

Tänaseks ei ole autismi jaoks ravi leitud. Samas on kasutusel mitmeid sekkumisviise: potentsiaalseid kasulikke meetodeid, mille abil aidatakse kaasa autismi põdevate inimeste õpingutele ja arengule.

Diagnoos

Diagnoos on autismi ametlik tuvastamine ning enamasti diagnoosib haiguse meditsiinitöötaja, näiteks lastearst või psühhiaater. Haiguse diagnoosimine on kasulik kahel põhjusel:

  • esiteks aitab see autistlikel inimestel (ja nende peredel) mõista, miks nende elus võib esineda teatud probleeme, ja nende probleemidega toime tulla;
  • teiseks võimaldab diagnoos haigele juurdepääsu vajalikele teenustele ja toele.

Perearstid suunavad inimesi eriarstide juurde, kes on võimelised autismi diagnoosima. Paljudel juhtudel diagnoositakse autism juba lapseeas; laste vanemad ja hooldajad saavad paluda perearstilt saatekirja eriarsti juurde.