Igal aastal on valitud teema, millele rohkem tähelepanu pühendatakse. Seekord on selleks tervise ja kliimamuutuste seosed. WHO on nende teadlaste poolt, kes ütlevad: inimene vastutab (vähemalt osaliselt) kliimamuutuste eest. Ma arvan ise samuti — on vähetõenäoline, et üha suurenev hulk inimesi üha kasvavate soovidega kliimat ja looduse tasakaalu kuidagi ei mõjutaks. Ja loodus mõjutab meid vastu.

Lisaks silmnähtavatele muutustele, mis toimuvad tormide ja üleujutuste tagajärjel, on hulk asju, mis kulgevad veidi aeglasemalt. Näiteks kõrbestumine, mida eestlane igapäevaselt ei näe, kuid mis paratamatult ka meid mõjutama hakkab. Näiteks haiguste ja nende kandjate levik aladele, kus neid varem eriti ei esinenud. Veetaseme tõus meres ei toimu ka mitte silmnähtavalt, vaid millimeetrite haaval. Nii kõrbestumisele kui haigustele saab mingil moel siiski vastu astuda — kuid see nõuab tavaliselt tohutul hulgal lisaraha.

Kas Eesti on valmis kliimamuutustega tegelema? Kõnedes — võib-olla. Praktikas näeme aga hoopis midagi muud — soovi mugavalt ja näiliselt tasuta saastada rohkem kui mullu. Teate isegi, selline kompartei värk sümbioosis kapitalismi “parimate” omadustega — nii mitu korda rohkem kui 1913. aastal, niipalju protsente rohkem kui möödunud viisaastakul — ja lisaks majanduskasv niimitu protsenti.

Elektritootmine, küte ja transport on Eestis need valdkonnad, mis saastavad enim. Seega, just neis valdkondades peab ka midagi ette võtma. Majanduskasv pole ilma terve töötajata kuidagi võimalik. Terve inimene saab aga eksisteerida vaid terves keskkonnas. Head tervisepäeva iga päev!