Täna on rahvusvaheline diabeedipäev: see ohtlik haigus võib ohustada ka sind — oska ennetada ja ära tunda!
Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel (suurenenud uriinieritus, janu, kehakaalu langus ja korduvad põletikud) kui ka vere suhkrusisalduse mõõtmisel. Eestis on umbes 38 000 diabeetikut ja umbes 10 000 diagnoosimata. Diabeeti põdevate inimeste arv kasvab pidevalt ja arvatakse, et 10 aastaga ehk aastaks 2010 diabeetikute arv maailmas kahekordistub.
Suhkruhaigust on kahte tüüpi
Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini.
Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste tüsedate haigus. Nende organism eritab insuliini, kuid selle toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Toiduvalik, kehakaalu vähendamine ja tablettravi võimaldavad hoida veresuhkrut õigel tasemel, kuid vahel peavad nad kasutama ka insuliini.
Suhkruhaiguse ravi on eluaegne
Eduka ravi aluseks on toiduvalik ehk dieet. Lisaks dieedile kasutatakse suhkruhaiguse raviks veresuhkrut alandavaid tablette ja insuliini. Veresuhkrut alandavaid tablette saavad tarvitada ainult need inimesed, kelle kõhunääre on veel võimeline insuliini eritama.
Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuva suhkruhaigusega haiged, kelle kõhunääre insuliini ei erita, peavad seda süstima. Insuliin mõjub ainult süstituna, suu kaudu ei toimi.
Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur.
Ülemaailmset diabeedipäeva tähistatakse alates 1991 aasta 14. novembrist. Rahvusvaheline Diabeediföderatsioon (IDF) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) leidsid siis, et kõikjal maailmas oleks vaja pöörata diabeedile rohkem tähelepanu.
