Raamat võtab kokku peamise seoses toitumisega, puudutab erinevaid teooriaid ning pakub varjatud toidutalumatuse osas välja hoopiski uue vaatenurga. Kuna toit on meie tervise üks olulisemaid aluseid, siis sobimatuid toiduaineid süües võime teha oma tervisele pöördumatult liiga. Kuidas õige toitumisega enda ja oma lähedaste tervist hoida, ongi selle raamatu peamine sõnum. Raamat on hea kaaslane igasse perre ning abiline ka terapeudi või arsti töölauale — huvitavaid mõtteid ja häid praktilisi nõuandeid jagub kõigile.

Naistekas avaldab värskest raamatust ka ühe peatüki teemal “Kuidas toit loob hea tuju?”

Et söömine mõjutab meie tuju, on ilmselt enamik oma nahal kogenud. On inimesi, kes on pahas tujus siis, kui kõht tühi. Samuti mõjutab meid see, kui laud on kenasti kaetud ja söögid kaunilt
taldrikule asetatud. Kuid see on vaid jäämäe veepealne osa. Sügavuti mõjutab toit meid biokeemiliselt. Selles peatükis vaatame, kuidas on seotud toitumine ja õnnehormooniks nimetatud
serotoniin.

Serotoniin on bioloogiliselt aktiivne amiin, mis inimesel moodustub aminohappe trüptofaani teatud tüüpi muutmise ehk biotransformatsiooni teel.

Serotoniiniga on Eestis pikalt tegelenud meie grand old lady, professor Selma Teesalu, kes selleteemalise doktoritöö kaitses juba 1975. aastal. Professor Teesalu kirjutab, et ainult asendamatu aminohappe trüptofaani olemasolu ei kindlusta veel serotoniini sünteesi. Inimese organism on tuhandeid kordi keerulisem ja nagu siingi raamatus korduvalt viidatud, on iga
inimene niivõrd individuaalne, et kõikide organismide toimimist lihtsalt ei saa võtta ühe mõõdupuu järgi.

Seoses serotoniiniga on meditsiin läbi teinud mitu keerulist arenguetappi vaimustusest eitamiseni. Milles siis seisneb serotoniiniteooria? Serotoniin on aju transmitter — ülekandja bioaktiivne aine. Serotoniini nimetatakse tihti õnnehormooniks ning tema defitsiit võib põhjustada depressiooni, hüperaktiivsust ja muid tervisehäireid. Serotoniini negatiivne külg avaldus ennekõike farmaatsiatööstuse kaudu. Nagu sageli juhtub, ei süveneta mõne uue avastuse puhul selle peensustesse, vaid püütakse "imeaine" purki panna, et seda siis koheselt turustama hakata. Nõnda toodetigi mingi aeg tööstuslikult serotoniini preparaate, mis praeguseks on tootmisest ja müügilt kõrvaldatud, kuna tekitasid palju kõrvaltoimeid.

Selles raamatus ei jätku pinda, et põnevasse serotoniini sünteesi maailma sukelduda, kuid jõuame põgusalt heita pilgu toitumise ja serotoniini seostesse. Professor Selma Teesalu kirjutab, et ütlus “oled see, mida sa sööd” on aegunud. Tema hinnangul oleks õigem ütelda, et oled see, mida toidust omastad.

Teisisõnu — me võime küll toituda väga targalt ja nii, nagu tähtsates terviseraamatutes kirjas, aga kui meie organismi eripära on selline, et ta seda toitu ühel või teisel põhjusel lõplikult ei omasta, ei ole sellest raamatutarkusest suurt midagi kasu. Lõpuks sõltub meie enesetunne suuresti oskusest seedesüsteemi individuaalset omapära ära kasutada. Üks võimalik viis seda teha on proovida katse-eksituse meetodit.

Serotoniini sünteesitakse 80–90% seedesüsteemis ja ülejäänud ajus. Keha serotoniini sisaldus oleneb aastaaegadest ja kliimavööndist. Meie laiuskraadil on inimkehas serotoniini suvel umbes kaks korda rohkem kui talvel, sest serotoniini sünteesi intensiivsus sõltub nii toidu trüptofaani sisaldusest kui ka silma võrkkestale langevast valgusest. Serotoniini sünteesiks on vaja veel kindlaid tingimusi, B6-vitamiini jm, mis kindlustavad kõige sobivama serotoniini sisalduse inimorganismis. Selge on see, et inimestel, kes viibivad rohkem õues või käivad talvel soojamaareisidel, on serotoniini sisaldus organismis kõrgem kui aasta läbi kontoris istuvatel inimestel.

Oma osa on muidugi ka selles, millist toitu inimene sööb. Toiduainetest on headeks serotoniini allikateks maks, kana- ja kalkuniliha, vutimunad, päevalilleseemned ja Kreeka pähklid. Serotoniini sünteesi ei soodusta soja, mida tõepoolest ei soovitaks oma toidulaual kasutada.

Nii et kui sul on kehv meeleolu ja talveväsimus, võiksid oma menüüsse lisada rohkem serotoniini sisaldavaid tooteid. Samuti oleks kasulik vaadata, mida sa teed selleks, et toitained korralikult imenduksid. Kas sa võtad söömiseks piisavalt aega ega tegele samal ajal töökirjade kirjutamise, telerivaatamise või ajalehtede lugemisega? Kas sa sööd siis, kui su keha selleks märku annab, või kannatad nälga, kuni viimaks juba pea valutab? Kas sa valid oma toidulauale täisväärtuslikku ja mitmekesist söögikraami või sööd püstijalu kiirtoitu mõne burgeriputka ees? Kas sa lõpetad söömise, kui kõht on täis, või sööd ära kõik potipõhjad, et piisake järgmiseks päevaks ei jääks?

Need kõik on olulised küsimused, mida peaksid endalt küsima, kui tunned, et sinu söök ei anna sulle piisavalt jõudu, energiat, head enesetunnet ja mõnusat tuju. Jalutuskäik õues, ka vihmase ilma või krõbeda pakasega, on samuti omal kohal. Killuke päevavalgust on igal juhul parem kui pidev pimedas toas istumine.

Loe lisa raamatu Adik Levin "Dr Levini toitumistarkused. Ülevaade õigest toitumisest, toitumisteraapiast ja varjatud toidutalumatusest" kohta kirjastus Pilgrim kodulehelt. Raamatu esitlus toimub Dr. Levini loenguga Alkeemia Akadeemia XIV raames teisipäeval, 6. oktoobril kell 18 Rahvusraamatukogus.