Selleks tuleb teha mitte rohkem kui 48h enne piiriületust test, et tuvastada võimalik koroonaviirusesse nakatumine. Vastuse saab 24h hiljem ning negatiivse tulemuse korral antakse piiriületuseks välja ka eraldi ingliskeelne sertifikaat.
Karin Kallikorm näeb labori andmete põhjal trendi, et Eesti inimesed reisivad vastutustundlikult. “Koroonaviiruse sertifikaate tellitakse eriti just töölähetuste puhul,” täpsustab ta ja lisab, et SYNLABi tulevad testima ka Eestisse saabuvad välismaalased, kellele eneseisolatsioon ei rakendu, kuid kes siiski soovivad veenduda, et nad ei ole nakatunud ning ootavad ära testi vastuse enne kui tuttavate ja lähedastega kokku saavad.
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 olemasolu saab määrata juba viiruse varajases staadiumis ninaneelust võetud proovimaterjalist. Koroonaproovi võib anda kahel viisil. Sümptomite korral saab paluda testimisele saatekirja oma perearstilt, sel juhul on test tasuta. Sümptomite puudumisel ja reisi vajadusel osutavad testimise võimalust erameditsiini ettevõtted. SYNLABis saab koroonaproovi anda viies Eesti linnas — Tallinnas Veerennis, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Narvas. Tallinnas saab proove anda ka Qvalitase Ülemiste esinduses ja Medicumis Lasnamäel. Lisaks saab Viimsis Fertilitases ning Jõhvis pakub testimist Tervisekeskus Corrigo.
“Nii Eestis kui kogu maailmas on koroonaviiruse diagnoosimiseks ja nakkuse avastamiseks kasutusel viiruse RNA määramine,” ütleb Kallikorm. Test võimaldab avastada viiruse olemasolu juba varajases staadiumis ning seega vajadusel karantiini koheselt rakendada. Teine eelis on usaldusväärne tulemus. “Viiruse RNA-d on võimalik määrata nn klassikalisel real-time PCR (Polymerase chain reaction) meetodil, mis on kasutusel nii Terviseameti, SYNLABi kui ka mitme haigla laborites. Viiruse RNA määramine on ainuke metoodika, mida haiguse diagnoosimiseks ja nakkuse avastamiseks aktsepteerib hetkel nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kui ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC).”
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt tekitatud peamised sümptomid on Kallikormi sõnul palavik, köha ja hingamisraskused, mis avalduvad enamasti 14 päeva jooksul. Suureks riskiks on inimesed, kes põevad viirust asümptomaatiliselt ning võivad haigust levitada enda teadmata. Viirusesse nakatumine on eriti ohtlik vanemaealistel ning krooniliste haiguste põdejatel, kuna nende immuunsüsteem on nõrgem ega pruugi haigusega hakkama saada nii hästi kui keskmine terve inimene.