Selleks tuleb teha mitte rohkem kui 48h enne piiriületust test, et tuvastada võimalik koroonaviirusesse nakatumine. Vastuse saab 24h hiljem ning negatiivse tulemuse korral antakse piiriületuseks välja ka eraldi ingliskeelne sertifikaat.

Karin Kallikorm näeb labori andmete põhjal trendi, et Eesti inimesed reisivad vastutustundlikult. “Koroonaviiruse sertifikaate tellitakse eriti just töölähetuste puhul,” täpsustab ta ja lisab, et SYNLABi tulevad testima ka Eestisse saabuvad välismaalased, kellele eneseisolatsioon ei rakendu, kuid kes siiski soovivad veenduda, et nad ei ole nakatunud ning ootavad ära testi vastuse enne kui tuttavate ja lähedastega kokku saavad.

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 olemasolu saab määrata juba viiruse varajases staadiumis ninaneelust võetud proovimaterjalist. Koroonaproovi võib anda kahel viisil. Sümptomite korral saab paluda testimisele saatekirja oma perearstilt, sel juhul on test tasuta. Sümptomite puudumisel ja reisi vajadusel osutavad testimise võimalust erameditsiini ettevõtted. SYNLABis saab koroonaproovi anda viies Eesti linnas — Tallinnas Veerennis, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Narvas. Tallinnas saab proove anda ka Qvalitase Ülemiste esinduses ja Medicumis Lasnamäel. Lisaks saab Viimsis Fertilitases ning Jõhvis pakub testimist Tervisekeskus Corrigo.

“Nii Eestis kui kogu maailmas on koroonaviiruse diagnoosimiseks ja nakkuse avastamiseks kasutusel viiruse RNA määramine,” ütleb Kallikorm. Test võimaldab avastada viiruse olemasolu juba varajases staadiumis ning seega vajadusel karantiini koheselt rakendada. Teine eelis on usaldusväärne tulemus. “Viiruse RNA-d on võimalik määrata nn klassikalisel real-time PCR (Polymerase chain reaction) meetodil, mis on kasutusel nii Terviseameti, SYNLABi kui ka mitme haigla laborites. Viiruse RNA määramine on ainuke metoodika, mida haiguse diagnoosimiseks ja nakkuse avastamiseks aktsepteerib hetkel nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kui ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC).”

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt tekitatud peamised sümptomid on Kallikormi sõnul palavik, köha ja hingamisraskused, mis avalduvad enamasti 14 päeva jooksul. Suureks riskiks on inimesed, kes põevad viirust asümptomaatiliselt ning võivad haigust levitada enda teadmata. Viirusesse nakatumine on eriti ohtlik vanemaealistel ning krooniliste haiguste põdejatel, kuna nende immuunsüsteem on nõrgem ega pruugi haigusega hakkama saada nii hästi kui keskmine terve inimene.

Välisministeerium palub reisimisel kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

Enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakkuskordaja infot välisministeeriumi kodulehelt. Eestisse saabuja eneseisolatsioonikohustus sõltub sellest, kas riigis, kust inimene tuleb, on koroonaviirusesse nakatunute suhtarv suurem kui 16. See tähendab, et asukohariigis peaks nakatunuid olema 16 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Inimesed, kes saabuvad Eestisse kõrgema nakatunute suhtarvuga riigist, peavad Eestisse jõudes jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Infot Euroopa riikide nakatunute suhtarvu kohta uuendatakse igal reedel, kolmandate riikide nimekirja iga kahe nädala tagant.

Vii end kurssi võimalike reisipiirangutega sihtriigis — info saamiseks tutvu riigi infoga Reisi Targalt lehel, Euroopa Liidu ReOpen portaalis ja võta vajadusel detailide täpsustamiseks ühendust sihtriigi välisesindusega;

Registreeri oma reis välisministeeriumi Reisi Targalt lehel, et saaksime Sind võimalikest reisipiirangutest teavitada;

Järgi Terviseameti soovitusi (PDF) turvaliseks lennureisiks, et hoida enda ja teiste tervist — haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga.

Sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral);

Asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega;

Reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, jälgi oma tervist ning võta viiruskahtluse korral ühendust oma perearstiga.

Juhime tähelepanu sellele, et riik võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi lühikese etteteatamisajaga. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste osas soovitame pöörduda välisriigi esinduse poole või välisriigi vastavate ametiasutuste poole.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!