Tervislik elu: 2400 võimalust iga päev!

 (1)
Tervislik toit
Corbis/Scanpix
1. Kuidas määratleksid trennitegemist?

a. Trennis käimine.

b. Naabrilaps hüppab, teie keerutate hüppenööri.

c. Loobite koerale lendavat taldrikut.

2. Mis on hea toitumine?

a. Igal söögikorral juurviljad.

b. Kui süüa igal söögikorral kaks juur- või köögivilja.

c. Juua hommikul puuviljasmuutit.

3. Mis neist on tervislik tegevus?

a. Kätekõverdused, istessetõusud või trenažöörilindil jooksmine.

b. Koeraga pärast õhtusööki jalutamine.

c. Terve laupäeva pärastlõuna diivanil põõnutamine.

Uskuge või mitte, iga küsimuse õige vastus on A, B, ja C — isegi see laupäevane põõnamine! Tervislike harjumuste vaikne sissetoomine meie igapäevaellu on lihtsam, kui võiks arvata, kirjutab MedizineNet.com.

Yale´i ülikooli teadlase David Katzi sõnul ei pruugi haigusi ennetav elustiil olla üldsegi piinarikas ning millegagi, ükskõik kui tähtsusetuga tegelemine on kindlasti parem kui mitte midagi teha. Alates hommikusest dušist õhtuste uudisteni, töölkäimisest koduste toimetusteni on päevas vähemalt 2400 võimalust tervislikuks tegevuseks.

Kui võtate ette pisikesed muudatused, moodustuvad neist märkimisväärsed muutused teie toidulaual, füüsilises tegevuses, võimes tulla toime stressiga ja unekvaliteedis — ning need neli on tervisele tohutult tähtsad. Nende paranemine võib muuta teie elu, rõhutab teadlane.

Ja tõesti, diivanil tukastamine võib tuua tervist, eriti kui te pole saanud öösel küllalt magada.

Tee vähe, saavuta palju

Toitumisteadlane Fran Grossman nõustub, et ei pea kolima elama treeningsaali ega sööma ainult nisuidusid, et olla terve. “Tosinad igapäevased väikesed muudatused toovad kaasa suure, ja alati ei pea tegema paljut, et saavutada palju.”

Juba kolm aastat tagasi avaldatud uuring näitas, et vaid pooletunnine lisakõndimine iga päev ei lase kaalul tõusta ja soodustab ka mõõdukat kaalulangust.

Aga kui 30 minutit kõndi on kättesaamatu? Teine uuring näitab, et kolm 10-minutilist käiku päeva jooksul on täpselt niisama tõhusad kui pooletunnine jalutuskäik ja vähendavad südamehaiguste riski.

Just istuva eluviisi väljavahetamine mõõduka liikumise vastu vähendab haigustumisriske kõige tõhusamalt.

Samad põhimõtted kehtivad ka köögilaua taga — ja kontorikohvikus. Rasva ja suhkru vähendamine ning puuvili kommi asemel — aja jooksul ilmneb ka selle tulemus.

Muudatuste nimel, mis viivad teid soovitud eesmärgi poole — olgu see kaalu vähendamine, vere kolesteroolisisalduse või vererõhu alandamine või veresuhkru taseme kontrollimine -, ei pea te rabelema, vaid liikuma edasi pisikeste sammude haaval. Veelgi enam, väikeste muudatuste läbiviimine võib meid motiveerida tegema suuremaidki.

Palju halbu söömisharjumusi seostub teadlaste sõnul sellega, et me ei ole oma elu peremehed, ja see hoiak on tihti seotud elu teiste valdkondadega. Samas — kui teete väikseid muudatusi köögilaua taga, võib tasu selle eest ilmneda hoopis teises valdkonnas.

Haarate ohjad enda kätte, mis tähendab, et hakkavad arenema sisemine kindlus ja jõud. Seda võitegi märgata ka oma elu teistes valdkondades.

Parem natuke kui üldse mitte

Muidugi pole kõik veendunud, et suudate väikeste sammudega käia kogu tee hea terviseni. On ka teadlasi, kes väidavad, et kuigi millegi tegemine on kindlasti parem kui üldse mitte millegi, on need pisikesed sammud sama tõhusad nagu side verejooksu peatamiseks.

See võib innustada inimesi, kelle elustiil on kohutavalt ebatervislik, ja mõne puhul võib sellest ka kasu olla, kuid enamikule tähendab see vale sõnumit.

“See on omamoodi allaandmine, möönmine, et muutused pole võimalikud — ja see pole kindlasti püsiv lahendus,” arvab professor Marc Siegel.

Võib-olla ei sobigi selline lähenemine kõigile. Kui teha tee tervisele inimestele lihtsaks, jääb risk, et inimestel tekib usk — nad ei peagi midagi eriti tegema, ja see oleks küll vale signaal. Kui tahate saavutada tõeliselt kõrgele seatud eesmärke, tuleb ka vaeva näha, sõnab David Katz.

“Kuid selle poolt, et saab saavutada paljut ilma vaevata, on palju argumente, ja igal juhul on see parem eesmärkide puudumisest.”

David Katz soovitab valida välja kolm järgnevast kaheteistkümnest soovitusest ja järgida neid nelja päeva jooksul. Kui need saavad omaseks, valige veel kolm. Kui olete lõpuks kohandunud kõigi kaheteistkümnega, ilmnevad teadlase sõnul muudatused paari nädala jooksul.

Söömine

1. Ostke tükeldamata toitu, olgu konservina, külmutatud või värsket, ja püüdke seda võimaluse korral süüa samas kohas, kus seda valmistatakse.

2. Vältige toitu ja jooke, mille tegemisel on kasutatud kaloririkkaid, toiteväärtuseta magustajaid, mis on paljude arvates kehale kahjulikumad kui suhkur.

3. Sööge iga õhtueine algul rohelist segasalatit. See vähendab ka isu kaloririkkama toidu järele.

Füüsiline vorm

1. Kükitage iga kord, kui korjate midagi üles. Tavalise kummardumise asemel, mis pingestab alaselga, painutage põlvi ja kükitage. See sunnib kasutama jalalihaseid ja muudab neid tugevamaks.

2. Alati, kui teie auto või buss peatub valgusfoori taga, pingutage ja lõdvestage reie-ja tuharalihaseid nii palju kordi, kui suudate. (Ärge muretsege, seda ei näe keegi!) See tugevdab lihaseid ja parandab verevarustust, lisaks pakub ka lõbu!

3. Järjekorras seistes tõstke üks jalg pisut üles. Vahetage jalga iga paari minuti tagant.

Stressiga toimetulemine

1. Kallistage oma kaaslast iga päev enne tööleminekut. See aitab päeva kaoses rahulikuks jääda.

2. Nutke ennast korralikult välja. See tugevdab teie immuunsüsteemi, alandab stressihormoonide taset, vähendab depressiooni ja aitab selgemalt mõelda.

3. Hingake kaks korda päeva jooksul kolm kuni viis minutit sügavalt.

Une parandamine

1. Piserdage puhastele voodilinadele ja padjapüüridele lavendlit. Uuringud näitavad, et see lõhn soodustab lõdvestumist, mis omakorda tagab parema une.

2. Ostke uus padi. Padi, mille keskel on lohk, võib parandada une kvaliteeti ja vähendada kaelavalu. Proovige ka patja, mille sees on ainult looduslikud kiud.

3. Enne magamaminekut sööge ära peotäis pähkleid. Saate kiudaineid ja rasvhappeid koos aminohappe trüptofaaniga, mis on looduslik unetekitaja.