Toiduained kauni naeratuse jaoks
Seller
puhastab hambaid kahel viisil. Esiteks nõuab see põhjalikku närimist, mille vältel tekib baktereid neutraliseeriv sülg. Teiseks masseeritakse närimise ajal igemeid ning puhastatakse hambad hambakatust.
Võiks kord päevas kerge kehakinnitusena närida sellerivart või väikest porgandit.
Roheline tee
See jook on rikas katehhiinide poolest. Need on ained, mis mõjuvad surmavalt kaariest ning ebameeldivat hingeõhku põhjustavatele bakteritele.
Võiks juua iga päev vähemalt 2-5 tassitäit tavalist või kofeiinivaba rohelist teed. Tööle või pühapäevasele piknikule võiks kaasa võtta termose teega. Selleks kallata sinna 4 klaasi keeva vett ning lasta vette 3-4 rohelise tee kotikest, viie minuti pärast võtta need välja — ning jook ongi valmis. Teed juua pärast lõunat või pärast iga toidukorda kuumalt või külmalt. Iseenesestki mõistetavalt on seda soovitav juua ilma suhkruta.
Kiivi
Vaatamata oma väiksusele sisaldavad kiivid tunduvalt rohkem C-vitamiini kui paljud teised puuviljad. Näiteks üks piisavalt suur vili katab peaaegu täielikult C-vitamiini päevase vajaduse. C-vitamiinil on aga ka tähtis osa igemete tervishoius. Kui vitamiinist jääb puudu, väheneb järk-järgult kollageeni tootmine, koed muutuvad bakterite suhtes üha tundlikumaks, igemed hakkavad veritsema, võib areneda isegi parodontoos.
Võiks lisada hommikul pudru sisse (soovitavalt kaerahelbepuder) ühe viilutatud kiivi.
Sibul
sisaldab nii palju looduslikke antibakteriaalseid aineid, et on võimeline hävitama tohutul hulgal kõige erinevamaid pisikuid. Värske sibula söömist püütakse vältida suust tuleva halva lõhna pärast. See on vale, sest lõhna saab neutraliseerida teiste vahenditega: närida petersellilehti või pista suhu värskendav mentoolitablett.
Võiks iga päev lisada salatisse või panna võileivale mõned värsked mugulsibula rõngad.
Petersell
Värsked peterselli- või piparmündilehed värskendavad hingeõhku. Need taimed sisaldavad hulgaliselt kergesti aurustuvaid eeterlikke aineid, mis koos verega jõuavad kiiresti kopsudesse ning värskendavad väljahingatavat õhku, mõjudes omapärase deodorandina.
Võiks valmisroogadele lisada 1-2 spl peeneks hakitud rohelist peterselli ning värsket piparmünti.
Seesam
Meie esivanematel olid väga tugevad hambad suuresti tänu sellele, et nende toidus oli märkimisväärne osa taimede seemnetel. Need eemaldavad hambakattu ning tugevdavad emaili. Seesamiseemned on lisaks kõigele ka rikkad kaltsiumi poolest, mis kaitseb mitte ainult luid, vaid ka hambaid lagunemise eest.
Võiks 2-3 korda nädalas lisada salatitele või köögiviljaroogadele supilusikatäie seesamiseemneid. Sellest ei saa abi mitte üksnes hambad, vaid kogu organism täiendavalt kaltsiumit.
Mädarõigas
See pole mitte üksnes paljude roogade lisand, vaid ka kindel hammaste ja igemete kaitsja. Ained, mis annavad mädarõikale kõrvetava maitse, takistavad kaariest tekitavate bakterite paljunemist.
Võiks… Mädarõigas peab olema söögilaual mitu korda nädalas. Seda võib edukalt lisada salatikastmetesse: 1 tl riivitud mädarõigast, 1 tl sojakastet, 1 spl mett, 2 spl riisiveini äädikat ning ½ tl seesamiõli segada hoolikalt ning saadud seguga maitsestada värsketest köögiviljadest salateid.
Vesi
Selleks, et organism ei veetustuks, vaid eralduks küllaldane kogus sülge — loomulikku kahjulike bakterite neutraliseerijat — tuleb juua küllaldaselt vett. Kohv, suhkruga tee, supid ei asenda vajalikku vee kogust. Suud võiks ka loputada. See aitab vabaneda toidujääkidest, mis suhu jäädes soodustavad kaariest ning ebameeldivat suulõhna.
Päeva jooksul võiks juua vähemalt kuus klaasitäit puhast või mineraalvett.
Kasulikud harjumused
Kindlad toidukorrad.
Kui kogu aeg midagi näksida, siis ei kasva mitte ainult kaal, vaid toitu saavad pidevalt ka suuõõnes elutsevad bakterid.
Õige: pärast iga toidukorda pesta hambaid või loputada hoolega suud.
Vältida magusaid jooke.
Need “rikastavad” kauaks ajaks hambaid suhkruga, mis on suurepärane keskkond bakterite paljunemiseks.
Õige: juua tavalist laua- või mineraalvett või rohelist suhkruta teed.
Hingamise värskendamine.
Selleks otstarbeks ei tasu kasutada magusat närimiskummi või karamellkomme –need provotseerivad kaariese teket.
Õige: halva lõhnaga tuleb võidelda loomulikul moel — närige peterselli- või piparmündilehti, profülaktilisi nelgi- ja teepuu ekstraktiga närimispastille.
Magustoiduks — puuviljad.
Harjumus lõpetada lõuna magusroaga mõjub hävitavalt hammastele ja igemetele.
Õige: desserdiks võiks olla tükike juustu, õun või virsik.
Kasutada tuleb hambaniiti.
Vastasel juhul jääb hambavahedesse “toitu” bakterite jaoks, kes suuõõnes alati kohal on.
Õige: õhtul kohe pärast sööki, kuni veel jaksu on, tuleb hambavahed spetsiaalse niidi abil puhastada.
Vaata veel:
