Toiduallergia: millised on tekitajad ja mismoodi see avaldub?

Sageli segab ratsionaalset ja täisväärtuslikku toitumist allergia mõnede toodete suhtes. Kõigepealt võivad toiduallergia põhjuseks olla patogeensed bakterid ja parasiidid ning organismi tugev saastumine toksiliste ainete ja kahjulike mineraalainetega.

Allergiat võib tekitada ka alaline tugev stress, toitumisvead ja halvad toitumisharjumused, allergiat esile kutsuvate toodete (krabid, krevetid, arahhiis, kaneel) sage tarvitamine. Samuti võib allergiat põhjustada antibiootikumide ja teiste ravimite sage manustamine, nõrgenenud immuunsüsteem ja selle töö häired (mõningate ainete suhtes taluvuse vähenemine või hoopis kadumine). Ennekõike tuleb üritada võimalikest eespoolloetletud põhjustest vabaneda või nende mõju vähendada. Selle raamatu vastavates peatükkides antud soovituste abil kõrvaldada saastumine ja normaliseerida soolestiku mikrofloora.

Esmajärjekorras tekib allergia soolestiku limaskesta suurenenud läbitavuse tulemusel, mille kaudu hakkavad verre pääsema väikesed valgud-peptiidid, toksiinid ja isegi toiduosakesed. Läbi hematoentsefaalse barjääri võivad need ained sattuda ka ajju. Immuunsüsteem hakkab neid vaatlema kui kehavõõraid aineid ja hakkab neid hävitama, tekitades kohtades, kuhu need ained kogunevad, põletikke, see leiab aset erinevates organites, kaasaarvatud ajus. Allergia võib olla ka aeglane, mille puhul avalduvad sümptomid alles 2–3 päeva pärast. See on „varjatud“ allergia, mida on ruttu raske kindlaks teha. Eeldatakse, et just aeglane allergia võib olla paljude terviseprobleemide tekkimise põhjuseks.

Toiduallergia esinemise sümptomiteks võivad olla nõrkus, väsimus, häiritus, erutatus, külmavärinad, peavalu, liigese- ja maovalud või valud kogu kehas, psoriaas, ekseem, peapööritus, migreen, merehaigus, gastriit, stomatiit.

Allergiat põhjustava toote väljaselgitamiseks on kõige lihtsam 2–3 nädalaks toidumenüüst välja jätta kõik need tooted, mis kõige sagedamini võivad põhjustada allergiat. Kahtlustada tuleb kõiki gluteeni sisaldavatest kõrrelistest (nisu, rukis, oder, kaer, speltanisu, tritikale) valmistatud tooteid, kaseiini sisaldavaid tooteid (kõik piimatooted), vältida maisi, mune, kala, sojat, pähkleid, tomatit, pipart, kartulit, baklažaani, sidrunit, apelsini, greipi, laimi, pärmi, äädikat. 93%-l juhtudel võib allergia tekkida selliste toodete tarvitamisest nagu munad, soja, arahhiis, metsapähklid, kala, vähilised, piim, nisu (loetletud tähtsuse vähenemise järjekorras). Sageli avaldub allergia tuunikala, punase veini, šokolaadi jne vastu.

Kõige sagedamini kõrvaldatakse allergiat tekitavad tooted toidumenüüst täielikult. Mõnedel juhtudel võib mõne aasta jooksul kõrvaldatud toote suhtes allergia kaduda. Enamikul juhtudel pärast allergeeni toidumenüüst eemaldamist jäävad alles allergia põhjused ning tasapisi halveneb inimese tervis, nõrgeneb immuunsüsteem, tekivad haigused. Aja jooksul võib kujuneda allergia teiste toodete suhtes — pesupulbrid, kosmeetika, ravimid.

Soovitused toiduallergia vähendamiseks või sellest vabanemiseks

• Tarbida võimalikult vähe keemiliste lisanditega ja üldse „ohtlikke“ tooteid

• Rohkem tarvitada naturaalseid tooteid, mida ei ole tööstuslikult töödeldud või konserveeritud. Igal võimalusel eelistada kohalikke tooteid.

• Mitte tarvitada geneetiliselt muundatud tooteid.

• Allergia korral on parem tarbida mitte tooreid, vaid nendest kodustes tingimustes valmistatud toite. Sellised toidud põhjustavad vähem allergiat. Näiteks värske tomat on allergeen, kuid sellest valmistatud kaste või pasta ei ole seda, õunapüree on väiksem allergeen kui värsked õunad.

• Parema seedimise huvides tuleb toitu hoolikalt mäluda, et maost soolde jõuaks vähem seedimata toidujääke ja sooltest verre imenduks vähem suuri molekule.

Allikas: Remedyway