Kui ühel päeval võime lugeda, et jooksmine koormab südant ja viib tõenäoliselt juba varakult hauda, siis teisel päeval räägitakse juba vastupidist — tegu on kõige tervislikuma spordialaga maamunal, millega võidab mitmeid eluaastaid juurde. Mis seal salata, tõenäoliselt võib sellist vastuolulist teavet leida iga spordiala kohta.

Teatavasti mõjutab sportimine ja kehaline aktiivsus südame tööd. Selle üle, millised muutused on head ja millised halvad, on teadlased juba üle sajandi pead murdnud. Ideaalis muudab sportimine südamelihase suuremaks ja tugevamaks ning parandab verevarustus. Samas on teada, et mistahes aktiivne füüsiline tegevus, olgu selleks jooksmine, lumerookimine või bussile järele jooksmine, suurendab ka südameseiskumise ohtu. Enamasti analüüsitakse kardiovaskulaarset riski just äkksurmade järgi. Siiski tasub meeles pidada, et regulaarsel liikumisel on positiivne mõju südamehaiguste riskifaktoritele — kõrge vererõhk, rasvumine, kolesterool. Rääkimata sellest, et kehaliselt aktiivsetel inimestel on haigestumisrisk isheemiatõppe pea poole väiksem. Seega peetakse tervisesporti just üheks parimaks viisiks vähendada südame infarkti riski.

Alustuseks sobib kõige parem mõni aeroobne treening — kõndimine, tantsimine, ujumine, jalgrattasõit. Kusjuures juba väikesed sammud ja tegevused mõjuvad tervisele hästi. See tähendab, et liikumisest saadav kasutegur avaldub kõige rohkem esimese 20-30 minutiga. Rohkem võib olla parem, kuid mitte alati. Nimelt ei ole suurema koormuse korral (näiteks 10 h keskmise intensiivsusega tegevust nädalas) liikumise kasu tõusu tervisele nii selgelt veel täheldatud. Lisaks tasub nädalane koormus jagada ühtlaselt ning südamehaiguste korral ärge unustage konsulteerida oma arstiga.

Kevad toob rohkem päikest ja soojema ilma. See on hea aeg oma liikumisharjumustele tähelepanu pöörata ning koduaias või terviseradadel südame tervist tugevdada. Leia endale igaks päevaks kasvõi natukenegi aega kõndimiseks või muuks meelepäraseks aktiivseks tegevuseks.