Teaduslikud uuringud kinnitavad, et stressi all kannatavatel kõhnadel naistel võivad tekkida vöö ümber rasvarõngad, mis suurendab teatud haiguste, sealhulgas südameprobleemide ja diabeedi tekkimise ohtu.

"Uuringud näitavad, et saledatel naistel võib vöö ümber olev rasv viidata pigem stressile kui lihavusele," kinnitas uuringu autor Elissa Epel Yale´i ülikoolist.

Ajakirjas Psychosomatic Medicine avaldatud uurimuses osales 59 naist. Neist pooltel oli vöökoha ja puusade ümbermõõdu suhe tasakaalust väljas, viidates niinimetatud õunakujulisele kehale, kus rasv koguneb vöökohta. Teistel oli vöökoht puusadest palju peenem, viidates rasva kogunemisele puusadele.

Uuringust selgus, et õunakujulise kehaga naised on stressi suhtes vastuvõtlikumad ja nende organism toodab suuremas koguses stressihormooni kortisooli.

Need uuringud kinnitavad Marylandi ülikooli meditsiinikooli professori Pamela M. Peeke´i varasema töö tulemusi.

Peeke nimetas vöökohas olevat rasva "toksiliseks", märkides, et see on ainus inimese kehal olev rasv, mida seostatakse südamehaiguste, kõrge vererõhu, insuldi ja mõne vähktõve vormiga.

Vöökohas asuv rasv on väga tundlik kortisooli suhtes ja pidev kortosooli tootmine põhjustab "toksilise kaalu" akumuleerumist, hoiatas Peeke, raamatu Fight Fat After 40 autor.

Peeke´i sõnul mõjutavad rasvkoe tekkimist vöökohta halb elustiil, östrogeeni taseme langus ja krooniline stress. Stressiks nimetas ta mitte liiklusummikutest tekitatud masendust, vaid pidevat ärritunud olekut, mida põhjustavad näiteks teie elu kibedaks muutev ülemus või haige ema.

Stressihormooni kortisooli krooniliselt kõrge taseme korral hakkab organism nõudma süsivesikuid ja rasva ja lisakalorid ladestuvad naha all. Östrogeeni taseme langusega organismis ei kogune rasv enam mitte puusadele ja reitele, kus teda varem oli vaja tervete järglaste ilmale toomiseks, vaid vöökohta.

Kõhule ladestuva rasva vähendamiseks soovitab Peeke kolmest komponendist koosnevat lähenemist, mis hõlmab nii meele, suu kui lihased.

Oluline on saada ja mitte unustada enese eest hoolitsemist. Ja liigutage end, sest füüsiline aktiivsus suurendab tuju kontrollivate kemikaalide endorfiinide hulka organismis, viimased omakorda on stressihormooni tugevad neutraliseerijad.

45-60 minutit füüsilist tegevust päevas aitab neutraliseerida stressihormooni, ütles Peeke.

Toidusedelisse peaksid kuuluma kiudainerikkad toidud, milles ei ole liiga palju rasva ega suhkrut