Õigustused ei lähe arvesse!

Paljud vanemaealised inimesed, kes on lõpetanud oma töö ning jäänud väljateenitud puhkusele, eeldavad, et nad ei peagi enam midagi uut õppima. Nad isegi ei ürita otsida endale uusi harrastusi, näiteks aru saada nutitelefoni funktsioonidest …

Jah, ega vanematel inimestel ei olegi vaja teadmisi kõikidest tehnikaimedest, viimastest teaduse uudistest jms. Ometi ei tähenda see kaugeltki, et neil pole millegi poole püüelda ega millestki huvituda.

Küps iga ei ole põhjus, miks peaks lubama ajul laiselda. Lausa vastupidi, see on suurepärane ajend toita oma aju intellektuaalsete võimetega ning laiendada oma teadmiste ja huvide ringi.

Ilma treeninguta muutuvad mälu, tähelepanu ja mõtlemine (nagu musklidki) nõrgaks. Loomulikult mõjutavad seda kõike ealised muutused aju veresoontes ja –koores. Ent siiski mitte nii tugeval määral. Need peaksid normaalses seisundis hakkama tunda andma alles pärast 80. eluaastat.

Vanusega alaneb mehaanilise mäletamise võime. Selle eest töötavad paremini mõtteseosed. Mida süvenenumalt midagi õppida, seda lihtsam on leida loogilisi lülisid ning mõista asja tuuma.

Selge mõistuse ja hea mälu tagamiseks

Pole vahet, kui vanad me oleme, ikkagi tahame, et meil oleks selge mõistus ja hea mälu. Siin tulevad appi mõned võtted.

  • Tuleb olla uudishimulik. Ajutegevuse uurijad on avastanud järgmise seaduspärasuse: mida kõrgem on inimese haridus (mida kauem on ta midagi õppinud), seda väiksem on aju haigestumise risk. Ent aju tervena hoidmiseks ei lähe tarvis viit kõrgemat haridust. Õppida võib ka kokakunsti, õmblemist, mida iganes. Tuleb lihtsalt anda vaba voli oma uudishimule ning ei tohi jääda peatuma saavutatule. Õppida tuleb kogu elu.
  • Lisa oma ellu eredaid värve ja uusi muljeid. Liigu erinevatel marsruutidel, valmista ebatavalisi roogasid, suhtle võimalikult paljudega, reisi.
  • Püüdle mitmekesisuse poole. Kui sinu töö oli seotud täppisteadustega, mine nüüd muuseumidesse, teatrisse ja kontserdile, loe raamatuid. Kui aga sinu põhitegevus kuulus humanitaarteaduste valda, hakka lahendama loogilisi ülesandeid, saa sõbraks matemaatikaga.
  • Leia endale kasulik hobi. Võõrkeelte õppimist peetakse parimaks stiimuliks aktiviseerimaks aju tööd. Igal keelel on oma reeglite süsteem ning eripära, mida peame meeles pidama ning õppima õigesti kasutama. Mõttetegevusele sarnaselt mõjub ka koordinatsiooni arendamine (tants, võimlemine jms), samuti mingi muusikariista õppimine.

Ütle lahti stereotüüpidest

Sageli elame otsekui „autopiloodiga“. Teeme kõike harjumusest, sest nii on lihtsam, pole vaja isegi mõelda selle üle, on see hea või halb, on teisi variante või ei ole. Jah, see on mugav küll. Ent aeg-ajalt tuleb lahti öelda sellistest käitumismudelitest ning tegutseda hoopis teisiti. Vaid siis lülitab aju sisse terve hulga oma võimeid. See aitab meil stressidele vastu seista, treenib ning ühtlasi noorendab mõtlemisprotsesse.

  • Kui oled paremakäeline, ürita 15-30 minuti jooksul teha harjumuspäraseid tegevusi vasaku käega (vasakukäeline aga toimigu vastupidi). Ürita kirjutada, pese hambaid ja kammi juukseid „ebamugava“ käega, lülita sellega teleri kanaleid ümber jms. Selline harjutus arendab seda aju poolkera, mis on tavaliselt „laisk“. Tänu sellele paranevad üldised vaimsed võimed ja ka mälu.
  • Püüa vahel käia kodus kinniseotud silmadega. Ära kiirusta ning ole seejuures ettevaatlik, et ennast mitte vigastada. Kompa seinu ning mööblit, kuulata tekitatud helisid, mida sa tavaliselt tähelegi ei pane — tooli kriuksumine, kardinate kahin jms. Ürita meelde tuletada, kus asuvad mingid esemed ja kontrolli pärast, kas need olid ikka seal.
  • Loe silte, artiklite päiseid või toodete nimetusi tagant ettepoole. Ja ära mitte lihtsalt loe, vaid ürita see „tagurpidi sõna“ meelde jätta.

Allikas: Pensioner, august 2016