Jah, just nii on sõpradel kombeks mind tänaval kohtudes tervitada.
Selline tervitus võib kõrvalseisjatele tunduda väheke pimeda inimese mõnitamisena, kuid mitte minu jaoks. Selle asemel et tihkuda pool tunnikest nutta või hakata ohkima – kuidas ta ikka julges mulle niimoodi öelda! – ma hoopiski lagistan selle peale naerda nagu mingi poolearuline.
