Põhjuseks on naiste kuseeritussüsteemi anatoomiline ehitus. Lühikesse ja laia kusekanalisse satub kergesti mitmesuguseid nakkustekitajaid, ning osaliselt ka soolekepike, mis soodustab tsüstiidi teket. Tungides kusepõide, ei kutsu bakterid mitte kohe haigust esile. Püüdes tsüstiiti ära hoida, teevad organismi kaitsejõud kõik, mis nende võimuses. Kui jõud otsa saavad, asub infektsioon aktiivselt tegutsema. Pidev poolmagamatus, üleväsimus, vale toitumine ning isegi ülemäärased fitness-koormused on täiendavad faktorid, provotseerimaks tsüstiiti. Selle levinud naistehaiguse ümber liigub palju eksiarvamusi.

Esimene eksitus - tsüstiit on külmetushaigus

Nagu piisaks 15-20-minutilisest istumisest külmal kivil ja haigus ongi käes. Külmetamine vaid “äratab” nakkuse, mis on tunduvalt varem kusepõide sattunud.

Tsüstiidi võib esile kutsuda mis iganes…

Pikaajaline istuv asend. Näiteks istutakse tööl või kodus arvuti ees 4-6 tundi päevas.
Sage kõhukinnisus. Sellest saab vabaneda nõrkade lahtistite abil, nagu mustad ploomid, ahjuõunad, kapsas, hapupiim, keefir, porgandimahl, linaseemnete tõmmis.
Teravamaitseline toit, alkohol ning kofeiini sisaldavad gaseeritud veed. Need ärritavad tugevasti limaskesta.
Uroloogilised, günekoloogilised ning veneerilised põletikud. Eriti haiguste ägenemise staadiumis.
Kriitilised päevad. Kui jätta tampoonid või sidemed kauaks vahetamata, tekib “uinuva” haiguse ägenemise oht.
Väliste suguelundite vale (või ebaregulaarne) tualett. Altpesemise liigutused peavad kulgema eest taha. Aromaatsed pesemisgeelid sisaldavad tihti keemilisi aineid, mis soodustavad bakterite paljunemist.
Häiritud urineerimisrezhiim. Tualetis peaks käima vähemalt 5-7 korda päevas, vastasel korral võib nakkus kergesti kusepõide sattuda.
Kroonilised nakkuskolded. Näiteks kaaries.
Kitsas ja pigistav riietus. Näiteks teksased, sukkpüksid või aluspesu. Need pigistavad vaagna ning lahkliha piirkonda, häirides seega vereringet.
Suguakt. Enne ja pärast lähedust tuleb kusepõis tingimata tühjendada. See pole küll eriti romantiline, kuid aitab ennetada võimalikku haigestumist.

Teine eksitus - tsüstiit on kergesti ravitav

Taoline väärarvamus on ilmselt põhjustatud sellest, et krooniliseks muutunud haigus annab ennast tunda vaid 2-3 korda aastas. Krooniliseks võib haigus muutuda ka iseravimise tagajärjel – paar päeva sõbratari soovitatud antibiootikuid… Kui kliinilised sümptomid kaovad, arvatakse end terve olevat. See pole võit tsüstiidi üle, vaid haigusele “loa andmine” minna üle varjatud vormiks. Ning nüüd hakkabki tõbi end regulaarselt ilmutama niipea, kui külmetatakse või haigestutakse grippi.

Tsüstiidi krooniline vorm on ohtlik seetõttu, et kusepõie limaskest võib hakata veritsema, kokku tõmbuma või sidekoega asenduma. Ilmuvad teisedki ebameeldivad tagajärjed – näiteks uriinipidamatus köhimisel, naermisel… Et sellisesse seisundisse mitte sattuda, tuleb pöörduda arsti poole. Kõigepealt teeb arst kindlaks, milline ärritaja on haiguse põhjustanud ning alles pärast seda määrab ravimid ja dieedi. Selline asjatundlik ravi aitab tsüstiidi alaliseks unustada juba 5-10 päeva pärast.

Kolmas eksitus kõlab kategooriliselt: “Kui olete kunagi põdenud tsüstiiti, unustage fitness”

Jah, kuid ainult haiguse ägenemise perioodil. Ülejäänud ajal võib sportida nagu varemgi, järgides kogenud instruktori näpunäiteid. Kroonilist tsüstiiti põdejad peaksid eelistama selliseid kardiotrenazhööre nagu jooksurajad; jõuharjutuste tegemisel tuleks aga suuremat tähelepanu pöörata keha ülaosa lihastele. Alajahtumise vältimiseks ei soovitata tegeleda veeaeroobikaga või ujuda basseinis. Ei tohi treenida konditsioneeri lähedal, samuti riietuses, mis jätab nimmepiirkonna avatuks.

Pole saladus, et nakkus ründab neid, kes on nõrgad. Nii et sportimine ja mõistlik karastamine aitavad immuunsüsteemil luua tugevat kilpi bakterite vastu.

Kui tsüstiit kallal on:

- Palaviku korral tuleb jääda voodisse, teha jalavanne (32-35ºC), kõhu alaosale panna soojenduskott.
- Kui palavikku pole, teha istevann vereurmarohu, kummeli, viinalille, raudrohu ekstraktiga.
- Haiguse ägenemise korral kasutada vana retsepti: lüüa punane tellis pooleks, kuumutada seda tulel ning panna tühja ämbrisse, mille ääred on riidega kaetud. Istuda ämbrile, mässida end soojalt sisse. Seejärel panna selga soe pesu - ning kohe voodisse. Tervenemiseks piisab 2-3-st protseduurist.
- Juua mineraalvett. Päeva jooksul juua väikeste lonksudega ära 1-2 liitrit toasooja vett. Ravikuur – 4-6 nädalat.
- Iga päev juua jõhvikamahla. ½ klaasitäit mahla päevas on parim profülaktiline ravim.
- Ära ei tohi unustada fütoteraapiat. 2 tl pohlalehti kallata üle klaasi veega, keeta 15 minutit, lasta 2 tundi tõmmata ning kurnata. Juua ½ klaasitäit 4 korda päevas enne sööki. Efektiivne on ka raudrohu tõmmis. Keeta 2 tl raudrohulehti ühe klaasitäie veega, hoida 1 tund, kurnata. Juua ¼ klaasitäit 4 korda päevas enne sööki.

Kui haigus on ägenenud kodunt kaugel olles (lähetuses või puhkusel)

1. Võtta spasme alandavaid ravimeid.
2. Teha soe jalavann, mässida end soojalt sisse ning heita voodisse.
3. Üks soojenduskott (või soojaveepudel) panna nimmepiirkonna alla, teine – jalgade vahele.
4. Juua palju.
5. Süüa rohkem hapusid piimatoite, köögi- ja puuvilju. Eriti head on arbuusid ja kurgid.
6. Koju jõudes – kohe arsti juurde.