Tunne oma und ja maga korralikult välja!
Võiks arvata, et õhtul voodisse minnes vajume peagi sügavasse unne, mis kestab suurema osa ööst, ning läheb üle kergemaks uneks, kui on aeg ärgata. Tegelikult on ööuni märksa keerukam: üksteisega vahelduvad pindmine ja sügav uni ning unenägude aeg. Kokku moodustavad need erinevad etapid unetsükli.
Unetsüklid
Terve inimese unetsükkel on umbes poolteist tundi pikk ja kordub öö jooksul neli kuni kuus korda. Kui unega esineb probleeme, muutuvad unetsüklid lühemaks ja arvukamaks.
Tsükli esimene etapp, uinumine, kestab umbes viis minutit: silmad liiguvad laugude all aeglaselt, lihaste aktiivsus väheneb, inimene on kergesti äratatav. Une teises etapis silmade liikumine lõpeb, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb. See on kerge või pindmine uni, mis moodustab ööunest umbes poole.
Kolmandas, sügava une etapis saavad hea verevarustuse siseorganid ja lihased, toimub füüsilise energia taastamine. Sel ajal on inimest raske äratada ja ta on pärast seda mõnda aega uimane. Unenägude unes ehk REM-faasis näeb inimene unenägusid, silmad laugude all liiguvad kiiresti (inglise keeles rapid eye movement ehk REM), pulss ja temperatuur tõusevad. Unenägude und on umbes 20-25% uneajast.
Unekliiniku juhataja dr Mae Pindmaa ütleb, et sügavat und esineb rohkem õhtupoole ööd ja kuna selle ajal taastub inimene füüsiliselt kõige paremini ning kogub uueks päevaks energiat, on varasem magamaminek kasulik. Eriti kehtib see laste ja noorte puhul. Pärast esimesi tunde asendub sügav uni üha enam pindmise ja REM-unega.
Seega, ööune puhul ei ole oluline mitte ainult magades veedetud tundide arv, vaid ka nende kvaliteet. Magades piisavalt, kuid tundes end siiski väsinuna, võib põhjuseks olla, et ei ole veedetud küllalt aega une erinevates faasides. Kuigi igal uneetapil on oma väärtus, põhjustab kõige suuremaid unepuudusest tingitud häireid sügava une vähesus. Sügavat und võivad rikkuda nii müra kui õhtune alkohol ja suitsetamine. Kui sügav uni tegeleb füüsilise keha uuendamisega, siis REM-uni taastab vaimu — eriti puudutab see mälu ja õpivõimet.
Arvuta õige uneaeg!
Kõik on kogenud, kui raske on keset sügavat und ärgata — nii võib end kogu ülejäänud päeva uimasena tunda. Et hommikud oleksid vähem valulikud, tasub rehkendada välja ärkamisaeg, mis oleks 90 minuti, keskmise unetsükli pikkuse korrutis. Näiteks kui on vaja ärgata kell 7 hommikul, tuleks magama minna pool 12 õhtul — 7,5 tundi varem. Võimalikult kaua magamine ei pruugi alati olla parim lahendus. Ärkamine võib olla kergemgi varem tõustes, kui seda teha unetsükli lõpus ning ühel ja samal ajal.
Loe edasi ajakirja Mari oktoobrinumbrist.
