34% täiskasvanutest norskavad vähemalt mõnel ööl nädalas, 16% meestest ja 10% naistest teavad, et neil on une ajal esinenud mõnel päeval nädalas pause hingamises — ja seda aasta jooksul. 56% USA täiskasvanutest on üks või ka mitu insomnia tunnust.

Vali norskamine häirib und

Paljudel pole aga aimugi, et nad öösel norskavad või et neil hingamine öösel mõneks ajaks peatub. See võib aga põhjustada mitmeid tõsiseid tagajärgi nagu vererõhu tõusu, ülekaalu, arütmiat, isegi infarkti, muudest päevase unisusega (mis paratamatult tekib kehva une tõttu) seotud probleemidest ja õnnetustest rääkimata.

Üksikud hingamispausid une ajal pole tavapäratud ega ohtlikud, kuid viis või enam hingamispausi ühe unetunni kohta on juba haiguse tunnus. Juhul kui norskamine vaheldub hingamispausidega, võib tegemist olla märksa tõsisema haigusega — obstruktiivse uneapnoega. Miks see haigus ühel inimesel tekib, teisel mitte, on tänaseni ebaselge. Sagedamini haigestuvad mehed vanuses 40–65 eluaastat ja naised alates 50. eluaastast.

On mõned tunnused, mis norskamise suuremale ohtlikkusele viitavad. Vali norskamine, õhuahmimine või hingeldamine magamise ajal ja hingamistakistusele-lämbumisele viitavad helid on tõsise ohu märgiks, sest sellega kaasnev hingamispeetus seab väga raskesse olukorda nii meie kopsud kui südame — ja need omakorda määravad kogu meie keha elama hapnikupuuduses.

Lühike uni soodustab ülekaalu teket

Huvitaval kombel eksisteerib mingi seos uneaja pikkuse ja ülekaalu vahel. On kindlaks tehtud, et ülekaalulistel inimestel — nii lastel kui täiskasvanutel — on üllatuseks suurem tõenäosus veeta une rüpes vähem aega kui normaalkaalulistel.

Pole selge, mis on siin põhjus ja mis tagajärg — hüpoteese ja teooriaid on mitmesuguseid. Warwicki ülikoolis arvatakse rohkem kui 600 000 inimese vastavate andmete põhjal tehtud kokkuvõttele toetudes, et lühike uneaeg võib olla rasvumise üks põhjustest.

Bronhiit ja norskamine

Veel on leitud seos kroonilise bronhiidi ja norskamise vahel. Kui n-ö normaalsel norskajal, kes ei suitseta, on kroonilise bronhiidi tekke risk tõusnud suhteliselt vähe, siis suitsetava norskaja puhul on kroonilise bronhiidi tekke risk tervelt 86% suurem. Võimalik, et norskamise vibratsioon tekitab bronhides põletikku, mis omakorda tekitab limast ollust, mis hingamist veelgi takistab. Seejärel tekib ka uneapnoe ehk hingamiskatkestus, mis raskendab olukorda veelgi.

Samas on võimalik ka teine asjade järjekord — bronhides tekib põletik mõne haigustekitaja või tubaka mürkide tõttu, see kutsub esile norskamise jne. Kõige parema pildi sellest, kas unega on probleeme, millised need on ja kuidas nendest võiks jagu saada, saab ikkagi korralike uneuuringutega.

Kuidas ravida unehäireid

Unehäireid ravitakse erineval viisil. Esimene asi, millele arst teie tähelepanu pöörab, on eluviisid. Ülekaalulistel aitab norskamist ja hingamistakistust vähendada kaalu langetamine, stressist tingitud unehäireid saab ravida õhtuse jalutuskäigu, leebemate unerohtude, psühhoteraapia jmt vahenditega.

Tõsise, hingamispeetusega uneapnoe ravimine nõuab tihti teistsugust ravi — näiteks spetsiaalsete seadmete kasutamist uneajal, mis vähendavad sümptomeid kuni 90%.

* Väikelapsed 3–11 kuuni peaks ööunes viibima u 14–15 tundi,

* veidi vanemad 12–14 tundi

* eelkooliealised 11–13 tundi

* kooliealised 10–11 tundi

* noorukid 9 tundi

* täiskasvanud 6–8 tundi.

Ameerika Unemeditsiini Akadeemia soovitused laste täisväärtuslikuks uneks:

  • Magamamineku aeg peaks iga päev olema enam-vähem sama ja magamaminek ise rutiinne tegevus. Eralda selleks õhtusel ajal 10–30 minutit.

  • Tekita selleks ajaks rahulik õhkkond.

  • Suhtle lapsega — lülita välja kõik “segajad” — telekas, raadio, arvuti jmt

  • Ära muuda reeglipäraseks olukorda, kus laps jääb magama sinu kätel, süües jne.

  • Hoia laps eemal mitte-eakohastest telesaadetest ja arvutimängudest.

  • Vahetult enne uneaega pole lapsele vaja anda kofeiini sisaldavaid tooteid nagu šokolaad ja paljud karastusjoogid. Kui saab teisiti, siis ära anna uneajal ka stimuleerivaid ravimeid — sh mitmeid köha- ja külmetusrohte.

    Hästi maganud laps on rõõmus ja energiline, halvasti maganu aga viril ja väsinud ning tal võivad tekkida mitmed käitumisprobleemid. Vanemate stressist rääkimata.

    Soovitused noorukitele ja täiskasvanutele:

  • Mõelge välja magamamineku rutiin ehk päevast päeva järjekindlalt korduvad tegevused.

  • Pole vaja päevaseid muresid voodisse kaasa võtta.

  • Tekita uneajaks rahulik õhkkond.

  • Püüa võtta uneajast maksimum — maga terve öö.

  • Väldi enne uneaega kofeiini sisaldavaid tooteid ja stimuleerivaid ravimeid.

  • Teleka ja arvuti koht pole magamistoas.

  • Näljasena magama minna pole hea, kuid ka tugev õhtusöök on liiast.

  • Tugevat füüsilist pingutust nõudvad harjutused ja tegevused võiks lõppeda kuus tundi enne magamaminekut.

  • Magamistuba peaks olema vaikne, pime ja jahedam.

  • Ärka igal hommikul samal ajal.

    Allikas: Stanfordi ülikool