Üks aspiriin päevas ja süda on terve. On ikka?

 (8)
Üks aspiriin päevas ja süda on terve. On ikka?
Corbis/Scanpix

Üks aspiriin päevas pidi südamehaigused eemal hoidma. Või siis lisaprobleeme ennetama. Nii räägiti, nii arvati. Nüüd on põhjust öelda — aspiriini võtmisest pole vähemalt tervetel täiskasvanud inimestel veresoonte ja südameprobleemide ennetamise mõttes mingit kasu.

Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressil esitles professor Gerry Fowkes uurimust, mis tegeles südame ja veresoonkonna poolest tervete täiskasvanute uurimisega. Uuriti terveid, 50–75aastaseid Šotimaa elanikke, nii mehi kui ka naisi. Kellelgi neist polnud märki südamehaigustest.

Osale anti 8 aastat järjest aspiriini, teine pool võttis aga platseebot ehk toimeaineta tabletti. Paraku tegi uuring tõesti kindlaks, et vahet aspiriini saanute ja platseeborühma vahel pea polegi. Nende kaheksa aasta jooksul tekkis mõlemas rühmas ühepalju probleeme südame ja veresoonkonnaga, pea ühepalju oli ka surmajuhtumeid. Küll aga oli vahe verejooksude osas, mis nõudsid haiglaravi. Aspiriini saanute hulgas oli verejooksudega patsientide arv veidi suurem.

Samas ollakse üsna üksmeelselt seisukohal, et need, kellel juba on südame ja veresoontega probleeme, võiks arstiga konsulteerides aspiriini tarvitada. Sellest võib olla kasu haiguse süvenemise pidurdamisel, kuid ka verejooksude ohtu tuleb kasude-kahjude kaalumisel arvestada.

Carlo Patrono Rooma katoliku ülikooli meditsiiniinstituudist arvas samal kongressil esinedes, et aspiriini mõju tasub siiski edasi uurida. On palju tõendeid, et pikast aspiriini-kasutamisest võib kasu olla soolevähi vältimisel.

Statiinid ja veresoonte operatsioonid

Professor Don Poldermans Rotterdami Erasmuse meditsiinikeskusest ütleb, et statiinist nimega fluvastatiin on nende tehtud uuringu järgi palju kasu ka veresoonte operatsioonidel. Paljudel juhtudel on vaja opereerida veresooni inimesel, kellel on suur oht raskete komplikatsioonide tekkeks nii operatsiooni ajal kui ka pärast seda. Et ohtu vähendada, anti sellistele patsientidele statiini. Nagu tavaliselt, peab ühes korralikus uuringus olema ka rühm, kes saab platseebot — nii ka seekord.

Sedalaadi operatsioonide üheks tagajärjeks võib olla (kuid ei pruugi) näiteks hapnikupuudus südamelihases koos sellest tulenevate ohtudega. Keskmiselt anti patsientidele statiini koos beeta-blokaatoriga 30 päeva enne ja pärast operatsiooni. See vähendas südamelihase hapnikupuuduse esinemist pea poole võrra platseeboga võrreldes ning infarkti ja surmajuhtumeid esines fluvastatiini saanute hulgas poole vähem. Analüüsid näitasid, et ravimit saanud patsientidel vähenes naastude haavandumine, üldkolesterooli, nn halva kolesterooli ja C-reaktiivse valgu tase.

Statiinide pikaajalise kasutamisega seoses on aga biokeemikud märganud vitamiin Q10 taseme vähenemist alla normi. Kui oled statiinikasutaja, konsulteeri kindlasti oma arstiga ka vitamiinide kasutamise osas.

Allikad: European Society of Cardiology (ESC) Congress 2009, Barcelona, MNT, DECREASE III study