Menopaus on viimane menstruatsioon naise elus. Hinnata saab seda alles tagantjärele, kui viimasest menstruatsioonist on möödunud aasta. Keskmiselt jõuavad naised menopausini 50aastaselt. Üleminekuiga haarab enda alla nii menopausi-eelse, kui ka sellele järgneva perioodi.

Aastatega on inimese eluiga pikenenud ja ligi kolmandik naise elust möödub menopausi järgses eas. Sageli võivad üleminekueaga kaasnevad muutused halvendada naise elukvaliteeti. Järjest olulisemaks saab, kuidas püsida ka vananedes töövõimelisena, olla osaline ühiskondlikus elus. Paljugi saab muuta naise elukvaliteedis, kui ta kasutab hormoonasendusravi. See tähendab ühtalsi menopausiga seotud sümptomitest vaba eluperioodi.

Tasapisi hakkab murduma müüt, et hormoonasendusravi põhjustab pahaloomulisi kasvajaid ning raviga kaasneb hulgaliselt kõrvaltoimeid. Järjest rohkem satub minu vastuvõtule naisi, kes on huvitatud hormoonasendusravi alustamisest ning soovivad sellealast infot ja nõustamist.

2000. a viidi Euroopa Menopausi Ühingu poolt läbi uuring, milles küsitleti üle 600 üleminekueas naise. Pooled vastanuist nimetasid hormoonasendusravi alustamise peapõhjuseks eelnevat vestlust arstiga. Samas küsitluses märkis 3% naistest ravi alustamise põhjuseks oma ema üleminekuea halbade kogemuste mäletamist. Sellest järeldus, et hormoonasendusravi omab positiivset kasu mitte ainult naisele, vaid kogu perekonnaelule.

Üleminekuea sümptomid

Naise vananedes toodavad munasarjad järjest vähem östrogeeni (naissuguhormooni), mis esmalt tingib menstruatsioonitsükli häireid. Lisaks menstruatsioonitsükli ebaregulaarsusele võib muutuda ka menstruaalvere hulk. Östrogeenide langusega organismis on seotud kuumahood ja öised higistamised. Eri uuringute tulemusena kannatab kuumahoogude all 50-70% üleminekueas naistest. Võib esineda psühholoogilisi probleeme. Põhikaebusteks on meeleolumuutus, depressioon, kergem ärritatavus ja sugutungi vähenemine.

Vähem olulised ei ole östrogeenvaegusest tingitud kusepõievaevused ja tupekuivus. Mõlemapoolselt on põhjuseks nii tupe, kui ka kuseteede limaskesta atroofia (limaskesta õhenemine, elastsuse vähenemine). Võib tekkida urineerimise sagenemine, uriinipidamatus ja sagedasemad kusepõiepõletikud.Tupe limaskesta õhenemine põhjustab ebamugavustunnet tupes (sügelus, kuumatunne) ja sugulise vahekorra valulikkust.

Üleminekueas muutub naise nahk õhemaks, kuivemaks ja kergemini tekivad muljumisest tingitud sinakad laigud. Kaasub küünte haprus ja juuste õhenemine. Neid muutusi nimetatakse menopausi varasteks sümptomiteks. Need kurnavad naist ja häirivad ta elu, kuid ei põhjusta raskeid tervisehäireid ja surma. Hormoonasendusravi on selpuhul näidustatud üleminekuea sümptomite raviks.

Olulisemaks probleemiks võivad kujuneda östrogeenvaeguse kaugtagajärjed, millest olulisemad on südame-veresoonkonna haigused ja osteoporoos (luumassi vähenemine). Nimetatud haigused ja nendest tulenevad tüsistused on peamised surmapõhjused postmenopausaalses eas naistel. Antud haigused ei ilmne koheselt üleminekuea algusega, vaid avalduvad hilisemas perioodis.

Halb kolesterool, veresoonte ummistus, Alzheimer...

Kaasaegsetes uuringutes on leidnud kinnitust, et östrogeenvaegus põhjustab madala tihedusega kolesterooli e "halva kolesterooli" tõusu postmenopausaalses eas naistel. See viib veresoonte ummistuseni (ateroskleroosini), mis põhjustab südameinfarkti ja peaajuinsulti. Osteoporoosi tulemusel muutuvad luud hapraks, murduvad kergemini ja paranevad aeglasemalt. Sagedasemad luumurdude kohad on reieluukael, ranne ja lülisammas. Osteoporoosiga seostub ka hammaste väljalangemise suurenemise võimalikkus.

Viimased uuringud on leidnud hormoonasendusravi ennetavat toimet Alzheimeri tõve ja käärsoole vähi tekkes. Alzheimeri tõbi väljendub intellektuaalsete võimete (mälu, mõtlemine) languses, mis võib viia toimetuleku kaotuseni. Hormoonasendusravi kasutatakse ülalmainitud üleminekuea kaugtagajärgede vältimiseks.

Kes vajavad hormoonasendusravi

Hormoonasendusravi ei sobi kõigile. Ravi alustatakse nii üleminekuea sümptomite tekkimisel ja kasutatakse ka ennetavalt östrogeenvaeguse kaugtagajärgede vältimiseks. Ennetuslik ravi soovitatakse neile, kel on diagnoositud osteoporoos (osteopeenia), reuma, artroos, diabeet, hüperkolesteroleemia või kerge hüpertensioon ja neile, kelle lähisugulastel esineb vereringeelundite haigusi või osteoporoosi, ja patsientidele pikaajalise glükokortikoid- või hepariinraviga. Ennetuslikus ravis on oluline, et ravi oleks pikaajaline (7-10 a). Oluline on märkida, et ravi alustamiseks ei ole vanuselist piiri. See tähendab seda, et ravi võib alustada ka siis, kui menopausist on möödas aastaid.

Ka kõrvaltoimed

Üleminekuea sümptomite avaldumine on väljendatud graafikul. Koos hormoonasendusravi positiivsete toimetega võivad esineda ka kõrvaltoimed. Sagedasemateks on rindade valulikkus, iiveldus, tursed ja mõningane kehakaalu tõus. Enamjaolt on need mõõdukad, mööduvad paari kuu jooksul. Kõrvaltoimete ilmnemisel peaks konsulteerima arstiga, mitte katkestada ravi.

Eduka ravi aluseks on patsiendi igakülgne nõustamine ja talle sobiliku ravimeetodi valik. Hormoonasendusravi kasutatakse suu kaudu, plaastritena nahale ja lokaalselt tuppe.

12. jaanuaril 2001. a kinnitas Eesti Naistearstide Seltsi juhatus hormoonasendusravi ravijuhised Eestis. Arstidele suunatud ravijuhised on avaldatud ENS Teatajas nr.8 (veebruar 2001) ja ajakirjas "Lege Artis" nr.1 (september 2001).

Ühel meelel - hormoonasendusravist on kasu

On käibel ütlus, et ära talita minu sõnade, vaid tegude järgi. 2000. a suvel korraldas ravimfirma Wyeth Eesti anonüümse küsitluse Eesti naistearstide seas, selgitamaks, kas naisgünekoloogid ise kasutavad hormoonasendusravi. 139 vastaja seast oli 55,4% üle 45aastaseid naistearste. Nendest 64,9% oli kasutanud või kasutas sel ajal hormoonasendusravi ja 13%-l oli see tulevikus plaanis. Ainult 14,3% ei olnud kasutanud hormoonasendusravi ega plaaninud ka tulevikus kasutada.

Nende naiste põhjuseks oli kliiniline vastunäidustus raviks. Ülejäänud 7,8% ei vastanud küsimusele täpselt. Hoopis optimistlikumad olid alla 45aastased naistearstid (kokku 44,6% vastanuist). 93,5% nendest vastajaist kasutaks tulevikus hormoonasendusravi. 100%liselt olid naistearstid ühel nõul - hormoonasendusravist on kasu.

Dr. TERJE RAUD,
naistearst,
SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Naistekliinik

Loe lisaks: