“Nohisemine või norskamine viitavad takistusele hingamisteedes,” selgitas Sakala Unekeskuse unearst Heisl Vaher. Tema sõnul tekib kõikidel inimestel uneajal hingamisteede lihaste lõdvestumine ning kui hingamistee jääb kitsaks, tekibki norskamise või nohisemise heli.
Kui sageli oleme näiteks lähedase inimese norskamisega harjunud, siis tegelikult võib olla see märk millestki tõsisemast. Norskamine ei viita sügavale, “magusale” ja heale unele, sest õhk ei saa sel ajal vabalt liikuda, muutes une kvaliteeti seeläbi kehvemaks.
“Norskamine võib viia neelupiirkonna kudede väljavenimiseni ning aja jooksul muutuda eriti valjuks,” rääkis Vaher ja lisas, et norskamist tuleks ravima hakata kohe, kui norskamine ilmneb.
Teatud juhtudel võib norskamisest unearsti sõnul välja kujuneda ka uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamiskatkestus ning sellisel juhul on ravi kohe kindlasti vajalik.
Kui inimene norskab, siis tema nina ja neelu limaskest kuivab ning muutub ärritunuks. “Ninas võib koguneda koorikuid ja sekreeti. Sekreedi valgumine kurku on tavapärane — hommikul on seda raske välja köhida ja nuusata,” ütles Vaher ja rõhutas, et norskamine tekitab limaskestale trauma, mis väljendub hommikuses kurgu kipituses ja ärritustundes.
Liigväsimus halvendab vaimse töö võimekust
Lisaks norskamisele on sagedaseks probleemiks ka liigväsimus, mis on enamasti tingitud unehäiretest. “Unehäireid on erinevaid ja need on sageli seotud uneaegsete hingamishäiretega,” rääkis Vaher. Tema sõnul võivad hingamishäired kaasneda uneaegsete liigutushäiretega, nagu näiteks perioodiline jäseme liigutamise häire või rahutute jalgade sündroom. “Väga sageli kulgeb unetus koos päevase liigse väsimusega,” võttis Vaher teema kokku.
Liigväsimus on ohtlik, sest sellisel juhul on eelkõige halvenenud vaimse töö võimekus. “Seevastu üleväsimus on viiteks pikaajalisele probleemile, mille taga võib lisaks unehäirele olla kauakestnud liigne vaimse- või füüsilise töö koormus,” sõnas Vaher ja lisas, et väsimuse korral tekivad mitmed kehalised muutused.