Uuringud on näidanud ka, et unel on ülioluline roll mälestuste salvestumisel.

Ärevushäirete, sealhulgas ka posttraumaatilise stressihäire puhul tõusevad traumaatilised mälestused ikka ja jälle esile.

Sellest lähtudes otsustasid teadlased hinnata, kas pärast hirmsaid läbielamisi võiks unepuudus aidata vabaneda selle sündmuse tekitatud hirmust, sest une ajal ei saa mälestused mällu talletuda, kirjutas ScienceDaily.

Nad hindasid täie tervise juures vabatahtlikke, kellele näidati videolõike nii ohutust autosõidust, kui ka ootamatutest autoõnnetustest.

Pooltel vabatahtlikel ei lastud seejärel magada, samas kui teisele poolele võimaldati normaalne ööuni.

Hilisemad testimised näitasid, et unest ilmajäetutel puudusid nii hirmsad mälestused kogetu kohta kui ka psühholoogilised hirmureaktsioonid. See viitab võimalusele leida ravimeetodeid posttraumaatilise stressihäire või mõne muu ärevushäire all kannatavate inimeste jaoks.

Uuringu üks autoritest Kenichi Kuriyama selgitas, et unepuudus, tahtlikult esile kutsutud või mitte, võib pärast kokkupuudet traumaatilise sündmusega aidata inimesel ära hoida posttraumaatilist stressihäire tekkimist.

Tema sõnul võivad nende avastused tuua selgust terava unetuse funktsionaalse rolli osas ning aidata arendada välja magamispiiranguid kasutava profülaktilise strateegia, mis hoiaks ära posttraumaatilise stressihäire tekke.

Ajakirja Biological Psychiatry toimetaja ja Yale'i ülikooli professori John Krystali sõnul oleks tore, kui hirmu põhjustatud unepuudusest tulenevat kasu saaks kergemini kasutada äärmusliku stressi üle elanud inimeste ravimise puhul.

Neurobioloogia unega seotud uued perspektiivid võivad muuta nende inimeste jaoks võimalikuks ravimi võtmise, mis katkestaks häirete tekkimise protsessi, säilitades samas puutumatuna une kosutava mõju.

Vaja on edasisi uuringuid, kuid need avastused näitavad, et unepuudus on paljutõotav suund posttraumaatilise stressihäire raviks ja ärahoidmiseks.

Artikkel ilmus ajakirjas Biological Psychiatry.