Uni uue kuue annab, hommikuni kätel kannab

 (7)
Uni uue kuue annab, hommikuni kätel kannab
Scanpix

Heast unest on saanud defitsiit, mida otsitakse unekongressidelt, seltsidest ja sümpoosionidelt. Magamisega on ajutisi raskusi ligi pooltel täiskasvanutest.

Kui vanad eestlased rahmeldasid suvi läbi tööd teha ning heitsid külma ja pimeda saabudes ahjule tukkuma, siis moodne linnainimene alles sügisel tööd murdma hakkabki. Hiljemalt talvise pööripäeva ajal ta ainult vangub kohustuste koorma all, tehes kooljakarva näoga päevavalguslampide valgel ületunde. Heast unest ja toas tukkumisest pole juttugi.
Heast unest on saanud defitsiit, mida otsitakse unekongressidelt, seltsidest ja sümpoosionidelt. Hea une järele minnakse maamajja ja jäähotelli, mille täiuslik vaikus võib inimese ööpäevaks täiusliku uneni või siis hoopis täiesti endast välja viia.

Kroonilisi unetuid, kes magamatuse tõttu päeval oma kohustustega hakkama ei saa, on elanikkonnast 6–10%, kuid 30–50% täiskasvanutest on magamisega ajutisi raskusi. Kuid ka sellest võib krooniline unetus välja areneda.

Võib-olla tasuks enne, kui sirutada käsi hommikuse energiajoogi või õhtuse unerohu järele, lõpetada oma organismi piitsutamine ning oma und näiteks unelaboris uurida lasta? Äkki ei peakski rõõmu ja energia kadumist alati just ergutite või rahustitega ravima, vaid leidma üles selle tegeliku põhjuse? Millal te viimati ärkasite ilma äratuskellata ning tundsite end puhanud ja värskena, võimelisena mägesid paigast liigutama?

Tähelepanu, unetud! Unearst Tuuliki Hioni soovitused heaks uneks:
Iga unetu ja tema unetus on unikaalsed. Krooniline unetus ei allu ajakirjanõuannetele ning vajab spetsialisti abi.
Kui sul on hea uni, siis tõenäoliselt sellepärast, et

• sul on une eel piisavalt aega päevasündmustest rahuneda;
• sa ei tööta ega õpi uneajani, vaid võtad viimased paar tundi enne voodisseminekut enda, lähedase, pere jaoks. Sa ei tee enne und midagi, mis sind ärksamaks muudaks;
• sa ei planeeri järgmist päeva voodis und oodates, vaid muul ajal;
• sa ei vaata voodis telerit ega vedele seal tunde enne tegelikku uinumist;
• sa ei hakka une pärast muretsema ka siis, kui sind tabab stress, haigus või ootamatud olukorrad , mis une viivad. Ka siis ei veeda sa voodis öösiti üle 8 tunni;
• sa ei ole voodis nii pikka aega, et unevajadus saab ületatud nii, et uni muutub katkendlikuks;
• sa ei kasuta uinumiseks alkoholi, sest see häirib une mäluga seotud toimetamisi ja muudab une katkendlikuks ja mittekosutavaks;
• sa ei tee trenni vahetult enne und, nii et treeningu tõttu tõusnud ärksus ei lase uinuda.

Unetuse mitu palet

Unehäired on väga erinevad, kuid tavaliselt mõeldakse selle all unetust. Tartu Ülikooli psühhiaatrikliinikumi unearsti Tuuliki Hioni sõnul on unetus võimetus uinuda ja und säilitada. Samuti võib unetuseks pidada liiga varast ärkamist või suutmatust end vaatamata ööunele piisavalt välja magada.

Väljamagamatusega kaasneb võimetus tööd teha ja ka isikliku eluga toime tulla. Unearsti sõnul on unetuse puhul tegu haigusega siis, kui magamata olek hakkab mõjutama elukvaliteeti ja vähendama elurõõmu. Ravi vajab unehäire, mis ei möödu iseenesest 3–4 nädala jooksul.
Unearsti sõnul võib unetus ka ilma kehalise või psüühilise haiguseta ravi vajada. Haiguse raskust näitab päevane väsimus. Unetundide arv pole täpne näitaja. Unetud põhjustavad kaks korda enam liiklusõnnetusi kui väljapuhanud inimesed ning neil on ka kaks korda suurem oht depressiivsusele.

Mis viib une?

Unearsti sõnul on püsivalt halb uni (probleem kestab vähemalt 3–4 nädalat) 80% juhtudest seotud kehalise või vaimse tervise tõsisemate häiretega. Kuid viiendikul juhtudest on unetus iseseisev pikaajaline tervisehäire.

Unehäire käes kannatajate hulka kuuluvad ka need, kelle halb uni on seotud otseselt keskkonnatingimustega. Unetuse puhul võib olla tegu keerulise kombinatsiooniga inimese kõrgest ärksusest ja sellega kaasnevatest eelsoodumustest, milleks on kalduvus reageerida sündmustele negatiivse emotsiooniga, kalduvus ühel teemal mõtlemisse „kinni” jääda, loovus, kehalised või psüühilised häired, psühholoogilised põhjused, sealhulgas nõiaringi tekitav mure vähese une pärast, voodis viibimise muutunud kestus.

Ühe päevaga on raske end välja magada

Lärmakad naabrid kortermajas on viinud inimesi püsivasse unetusse ja depressioonini. Tundliku unega inimestel võib esineda mittekosutav ja pindmine uni ka liiklusmüra tõttu. Ka on linlased harjunud tööpäevadel 5–6 unetunni ning vabadel päevadel 8–10 tunniste unedega.
Üksnes ühekordse väljamagamisega ei tarvitse unearsti arvates keskendumisvõime ja mälu täielikult taastuda. Ebapiisav uni on liigunisuse kõige sagedasem põhjus. Liigunisust kaebab 5% täiskasvanutest, kuigi mälu ja keskendumisvõime halvenemine on vaevumärgatav. Unevõlg puudub, kui pärast lõunasööki ei teki unisust.

Unetuid naisi on rohkem kui unetuid mehi

Unetust esineb naistel alates 30ndatest eluaastatest poolteist korda sagedamini kui meestel. Unetust esineb Eestis praegu umbes 30%-l täiskasvanutest, kroonilisi unetuid on neist kümnendik. Laste unetus on ülimalt aladiagnoositud ja võib ulatuda 5–10%-ni.
Algkoolilaps vajab 10–12 tundi und ning magab Eestis sageli tõenäoliselt ebapiisavalt pere elurütmi või piiride seadmise vähesuse tõttu. Teismeliste unevajadus väheneb 8 tunnini — neil on loomuomane magada hilisemal ajal. Pärast 30. eluaastat nihkub uni varasemaks, 40–50ndates muutub ebapüsivamaks, katkendlikumaks.
Unetus ja teised unehäired vajavad tähelepanu ja tegelemist, täpset diagnoosimist ja ravi, kuna põdemine viib olulise elukvaliteedilanguse ja haigestumisteni, väsimuse tõttu ka liiklus- ja tööõnnetusteni.

Mis on uneuuring?

Uneuuring toimub tavalisel uneajal ehk öösel, uuringule tullakse õhtul ja lahkutakse hommikul, seletab unearst Tuuliki Hion. „Une katkemiste ja päevase unisuse tagant otsitakse uuringul eelkõige hingamise ja liigutuste häireid,” sõnab unearst.

Unne jääva patsiendi peanahale, näole, rindkere umber, sõrmeotsa ning säärtele kinnitatakse väikesed andurid nii, et magaja saaks end võimalikult mugavalt tunda. Andurite kogutud info on ajaliselt seotud videosalvestusega magajast. Seega on täpselt nähtav une, ärkvele tulekute, hingamishäirete ja liigutuste omavaheline seos.

Uneuuring võimaldab kindlaks teha uneaegse hingamishäire, mis võib magaja enese teadmata äratada kas mõneks sekundiks või ka pikemaks ajaks. Andurid talletavad kõik liigutused, millest osa võivad olla tüüpilised, sama ajavahemiku tagant korduvad perioodilised käte-jalgade liigutused. Ka südamerütmi muutused on sageli põhjustatud hingamishäirete poolt. Uuring aitab tuvastada ka une täpse hulga. Kõiki kehalisi häireid, mis põhjustavad une häirituse ning päevase väsimuse, uneuuring siiski ei näita.

Ajakirja PULSS saab lugemiseks kaasa haarata järgmistest kohtadest: Kino Artis, Reval Cafed, spordiklubid MyFitness Status Club, Sparta, Kalev Spa, Horizon Travel jpt. kohtadest.

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.