Unine autojuht võib liikluses olla sama ohtlik kui joobes roolikeeraja. Joovet saab kergesti tuvastada alkomeetriga, ja enamik inimesi ei istu pärast alkoholi tarvitamist rooli. Kui aga ööuni on jäänud lühikeseks või inimene tunneb ennast muul põhjusel unisena, siis tavaliselt ei teki sellist mõtetki, et rooli minna ei tohiks.

Euroopa uneuurijate selts on algatanud projekti “Ära istu unisena autorooli!”, millega soovitakse teadvustada, et autojuhtimine unisena on ohtlik, ning kui kõrvalt nähakse, et inimene ei tohiks sõita ja teda võiks aidata, peaks sellele rohkem tähelepanu pöörama.

Krooniline unine ei tunneta ohtu

Liiklusõnnetusi juhtub Eestis ikka veel liiga palju. Sellel on erinevaid põhjuseid, kuid dr Erve Sõõru sõnul on umbes veerand liiklusõnnetustest põhjustatud sellest, et autojuht oli roolis unine. Ta toonitab, et väsimus ja unisus ei ole sünonüümid: “Kui autojuht on kaua tööd teinud, hommikul vara tõusnud, pikalt roolis olnud ning seetõttu on koordinatsioon ja tähelepanu häiritud, siis on see väsimus. Tööaega osatakse enamasti reguleerida ja seetõttu on võimalik väsimust ennetada või sellega toime tulla.
Loe Kodutohtri oktoobrinumbrist:
Kodutohtri oktoobrikuu teemad:

* Allergiaravi uued soovitused

* Armasta end saledaks

* Vaimne tervis – tõhus vitamiin viiruste vastu

* Suhkruhaiguse leevenduseks

* Kontaktläätsedega pilt selgeks

* Osteoporoos – väikesest traumast suur mure

* Une-Mati autoroolis

* Sügisene iluhooldus kuivale nahale

* Anoreksia – põrmu pühitud õnnetunne

* Õnnelikkuse lõksust vabaks

* Piim – põhjamaalase eluallikas

Kroonilise unisusega autojuht aga ei tunneta ohtu. Päevane unisus seondub halva unekvaliteediga või haigustega, mis põhjustavad unetuse. Unehäirega autojuht ise tavaliselt probleemi aimata ei oska, sest päevast unisust tingivad unehäired kestavad aastaid ööst öösse ja inimene on oma unisusega harjunud. Lähedased on need, kes teavad, kuidas autojuht tegelikult öösel magab ja kas ta uni on kvaliteetne.”

Magama peab öösel

Une kvaliteet on väga tähtis. Kui uni on korralik, siis on inimene järgmisel päeval välja puhanud, erk ja tähelepanelik ning suudab kõikides olukordades adekvaatsemalt käituda, sealhulgas ka liikluses. Paraku peetakse paljusid unehäireid loomulikuks ega tulda selle pealegi, et nendest vabanedes oleksid uni ja elukvaliteet paremad. Arvatakse, et ju mindi õhtul liiga hilja voodisse või magati mingil muul põhjusel halvasti.

“Selle taga, et inimene on päeval unine, võib olla mingisugune krooniline, aastaid kestnud haigus. Pereringis peetakse näiteks norskamist tavaliseks. Me teame, et peaaegu kõik inimesed teatud situatsioonides norskavad — seda tuleb ette igas vanuses –, aga paljudel on selle taga hoopis tõsised hingamisprobleemid. Arvatakse, et kroonilisi unehäireid esineb ligi 50% elanikkonnast,” nendib dr Sõõru.

Kahjuks puudub kindel unerütm ka enamikul noortel. “Kui mõelda meie teismeliste peale — mis kell nad magama lähevad ja mis kell üles tõusevad –, siis see rütm ei ole tõesti õige. Neil on probleeme nii uinumise kui ka ärkamisega. Sageli kasutavad nad alateadlikult energiajooke selleks, et ärkvel püsida.” Unearsti sõnul on igal inimesel bioloogiline kell, mis arvestab ka uneaega. “See on loogiline rütm, mida peaks järgima. Kui seda teadlikult eirata, siis on terviseprobleemid kerged tulema: tõuseb kehakaal, võivad tekkida südame rütmihäired, vererõhuprobleemid ja psüühikahäired. Kui lumepall on hakanud veerema juba teismeeas, siis pole ime, et täiskasvanuna ei teatagi, mida tähendab normaalselt magada. Inimene peaks ikka magama öösel ja ärkvel olema päeval.”

Mida teha, kui pead unisena rooli istuma, loe edasi juba Kodutohtri oktoobrikuu numbrist.