Ümarlaua fookuses on vähiravi hetkeseis ning uute onkoloogiliste ravimite kättesaadavus. Arutelu baseerub tutvustataval uuringul „Patients W.A.I.T.”. Uuringu tulemuste järgi oli ajavahemikus 2015–2017 Eestis uute onkoloogiaravimite kättesaadavus, st riiklik kompenseerimine, Euroopa madalaimate hulgas.

„Eestis, Lätis ja Leedus uute vähiravimite kättesaadavus Euroopa madalaimate hulgas. Eestis on kättesaadavaks muutunud kuus ravimit, mis on alates 2015. aastast Euroopa Liidu turustusloa saanud. Kokku on aastatel 2015-2017 Euroopa Liidus turule lubatud 31 uut vähiravimit,“ tutvustas IQVIA uuringut „Patients W.A.I.T.” presenteerinud Baltilkumi äriarendusjuht Edgaras Narkevičius.

„Samuti kulub kolmes riigis kõige enam aega, et uued vähiravimid jõuaksid patsiendini, st saaksid riikliku kompenseerimise. Eestis kulub selleks keskmiselt 988 päeva, mis on Euroopa Liidus kõige pikem periood,“ kommenteeris IQVIA esindaja Edgaras Narkevičius.

Uute vähiravimite kättesaadavus ei ole võrdelises seoses majandusliku olukorraga. On mitmeid riike, mille SKP elaniku kohta on sarnane Eestiga, aga kus on oluliselt rohkem uusi vähiravimeid riiklikult kompenseeritud. Positiivsete näidetena võib välja tuua Sloveenia, Slovakkia, Ungari, Kreeka, Portugali.

Lisaks sellele, et Eestis jõuab soodustatud ravimite hulka vähe vähiravimeid, kulub selleks kauem aega kui kõigis teistes Euroopa riikides. Keskmine aeg, mis jääb Euroopa Liidu müügiõiguse ja haigla ravimite nimekirja jõudmise vahele on Eestis 988 päeva. Näiteks Sloveenias on see protsess kaks korda kiirem (496 päeva). Samasugune pilt avaneb ka siis kui vaadelda mediaankeskmist.

Uuringu on läbi viinud IQVIA, mis on tervishoiu andmetöötlusele ja teadusele spetsialiseerunud 10 miljardilise käibega New Yorgi börsil noteeritud ettevõte, mis on esindatud sajas riigis. Sisendiinfo pärineb EFPIA liikmesassotsiatioonidelt, mis koguvad selle peamiselt avalikest allikatest ja liikmesettevõtetelt.