UUS JA HUVITAV: Lihtne võimalus liigse higistamise ohjamiseks
Liighigistamine ei ole üldiselt haigus, vaid inimorganismi termoregulatsiooni eripära, kuid ka haigustunnuseks seoses mõne tõvega. Liigne higistamine pole enamasti ka pärilik, kuid on teatud anatoomilis-füsioloogilised iseärasused, mis on sellistele reaktsioonidele eelduseks.
Igasugusele tugevale erutusele reageerivad ka higinäärmed intensiivsema talitlusega. Nii on liigne higieritus, olgu siis peopesades või kaenla all, sageli seotud stressiga.
Liighigistamist tekitavad ka mitmed haigused või nende ravi, näiteks kesknärvisüsteemi haigused, Parkinsoni tõbi, kilpnäärme liigtalitlus, suhkruhaigus, tuberkuloos, mõningad nakkushaigused, pahaloomulised kasvajad, alkoholism, isegi mõni töö- või olmealane mürgistus. See on ka menopausi kaaslaseks.
Ülemäärast higieritust põhjustavad ka mõningad ravimid (antidepressandid, hormoonpreparaadid).
Liigne higieritus pole mitte ainult ebameeldiv, vaid see võib tekitada ka tüsistusi, põhjustades mõnes kehapiirkonnas higistamisest tingitud haudumust, nahapõletikku ehk dermatiiti, kaenlaaukudes aga sageli higinäärmete põletikku. See soodustab ka naha seenhaiguste teket, sagedamini varvaste vahel ja kaenlaaukudes.
Liighigistamine on tülikas, aga seda on võimalik lisaks tablettidele ja süstidele ohjata ka lihtsamate vahenditega. Apteekides on saadaval ravida higistamist pärssiva ainega immutatud salvrätikud, millega probleemseid kohti – kaenlaaluseid, jalgu, peopesasid, kaela – hõõrudes võib saavutada kuni nädalase higistamisvaba perioodi.
„Algul tuleb salvrätikuid kasutada pisut tihedamini, hiljem harvem,“ selgitab Ülemiste südameapteegi farmatseut Triine Talve.
Loomulikult tuleb lisaks sellele higistavaid piirkondi iga päev vähemalt kaks-kolm korda pesta ja hoolikalt kuivatada.
Higistamist vähendavad ka jalavannid kaaliumpermanganaadi lahuse ja tammekoore keedusega. Selleks keedetakse 500 g tammekoort lahtises nõus 2 l veega, kuni järele jääb 1 l keedust. Sellega tehaksegi jahedaid vanne.
Allikas: Maaleht
