Makary käsitles oma uurimistöös vigadena nii valediagnoose, halvasti osutatud arstiabi kui ka tõrkeid arsti ja patsiendi suhtlemises, nii et viimane ei saanud täpselt aru, mida ta peab tegema. Vead olid ühtmoodi nii hoolimatus patsiendi sümptomite suhtes kui ka lihtsalt arstide ja õdede vahelised kommunikatsioonihäired.

Vead, mis tehakse, võivad olla suured või väikesed, aga kohutav tõde on see, et nende vigade tõttu sureb Ameerikas igal aastal 250000 inimest.

Mis veel hullem — see number võib ka suurem olla, sest just arstide ja haiglate põhjustatud surmad jäävad tihti tähelepanuta, kuna Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis ICD (ingl International Classification of Disease) pole toodud võimaliku surma põhjusena ära arstide viga ehk siis valediagnoosi või -ravi.

“Meil ei ole ausat ja adekvaatset viisi, kuidas mõõta arstide ja haiglate vigu patsientide ravis,” räägib Makary.

Nüüd ongi Ameerikas meditsiinilised vead juhtumite arvu poolest kolmandaks surma põhjustajaks kinnitatud (esimesel kohal on südamehaigused ja teisel kohal vähk). 250000 inimest aastas on paraku suurem number, kui võiks ja tahaks arstidele eksimiseks anda.

“See on vältimatu, et inimene, ka arst, teeb vigu,” on uuringu kokkuvõttes öeldud. “Me ei saa inimese viga täielikult elimineerida, küll aga saame me mõõta ja analüüsida neid vigu, mida arstid ja haiglad täpsemalt teevad ja kui palju nad neid teevad, ning luua seega patsiendi raviks ohutum ja tõhusam süsteem, mis ennetab neid vigu võimalikult palju.”

Uuri Makary tööd põhjalikumalt SIIT!

Kui võtta eelduseks, et Eesti arstid teevad sama palju vigu kui Ameerika omad, saame pea 1000 meditsiinilise vea põhjustatud surma aastas. See on hirmutavalt suur number. Loodetavasti on see reaalsuses siiski väiksem.