Uus uuring seab mammograafia efektiivsuse ja vajalikkuse kahtluse alla

Värskelt avaldatud uuringutulemused seavad kahtluse alla mammograafia efektiivsuse ja väärtuse võitluses rinnavähiga. The British Medical Journalis avaldatud uuring tõestas, et mõningatel juhtudel võib mammogramm patsiendile hoopis rohkem kahju teha kui kasu tuua.

Avastati, et rinnavähki suremus on ühesugune nii neil naistel, kes on mammogrammi teinud, kui neil, kes pole seda uuringut läbinud ning on piirdunud hoopis rindade kliinilise uuringuga, vahendab The New York Times. Leiti ka, et mammograafia võib patsiendile hoopis kahju teha. Iga viies naine, kelle rindadest avastati midagi kahtlast ja kes saadeti ravile, oli tegelikult terve ja muudatused rinnas ei olekski vajanud keemiaravi, kiiritust või operatsiooni.  

Sõnaseletusi

Mammograafia

on kõige levinum rinnauuring, mille eesmärgiks on naiste rinnahaiguste avastamine ja diagnoosimine. Rindade kontrolliks ja uurimiseks kasutatakse röntgenikiirgust.

Mammograafia käigus tehakse rinnast röntgenipilt, mida nimetatakse

mammogrammiks.

Uuringu tegemiseks kasutatakse spetsiaalset röntgeniaparaati, mille nimi on

mammograaf.

(Allikas: Mammograaf.ee)

Põhjalikus uuringus osales 25 aasta jooksul 90 000 40-59aastast kanadalannat.  44925 naist saadeti mammograafiasse, 44910 naisele tehti rindade kliiniline uuring. Rindade kliiniline uuring tähendab seda, et patsiendi rindu uurib arst. Ta kompab hoolikalt rindu ja kaenlaaluseid, et avastada tükke, mügarikke või midagi muud, mis tundub kahtlane ja ebatavaline, kirjutab mammograaf.ee. Neist naistest, kellele tehti mammogramm, diagnoositi rinnavähk 3250 naisel.

Teises grupis said vähidiagnoosi 3133 naist. Mammogrammigrupis diagnoosi saanute seast suri 500 naist vähki, neist, kellele oli tehtud kliiniline uuring, suri 505 naist. Nagu näha, ei erine numbrid märkimisväärselt, küll aga osutavad uurijad tähelepanu sellele, et ühele 424 naisest, kellele oli tehtud mammogramm, sai valediagnoosi ja määrati agressiivne vähiravi, mida talle tegelikult üldse vaja ei oleks olnudki. Ülediagnoosimise põhjuseks on see, et mammogramm ja rinnauuringud suudavad küll muudatused rinnakoes tuvastada, kuid arstidel on väga raske vahet teha, kas kasvaja on hea- või pahaloomuline ning seetõttu ravitakse igaks juhuks neid kõiki.

Uuringut kommenteerinud spetsialist dr Mette Kalager ütles, et vähiennetuse seisukohalt võib mammograafia olla kasulik neile naistele, kes ei tea rinnavähist mitte midagi. Võib-olla just seetõttu andsid varasemad uuringud mammograafia kohta teistsuguseid andmeid — naistel, kes osalesid varasemates uuringutes, ei olnud nii palju informatsiooni rinnavähi kohta ning nad ei osanud ohtlikele mügarikele oma rindades tähelepanu pöörata. Nüüd on aga teave rinnavähi ja ennetuse kohta laialt levinud ning ka värskes uuringus osalenud kanadalannad olid ohtudest teadlikud.

Loe lisaks: 12 meditsiinilist protseduuri, mis on isegi arstide meelest ebavajalikud

Enneta õnnetuid tagajärgi ja õpi oma rindu ise kontrollima