VAATA JÄRELE | HIV ja C-hepatiidi ümarlauad otsib vastuseid küsimusele, kuidas parandada Eestis HIV testimist ja ravi

 (2)

HIV ja C-hepatiidi ümarlaual arutletakse, kuidas saavutada HIV nakatumise püsiv vähemine ja jõuda tänaselt 200 uuelt HIV juhult alla 100 uue juhuni aastas nagu seda sätestab riiklik HIV tegevuskava. Lisaks on sellel aastal üheks teemaks ka C-hepatiit, kuna viirusesse nakatunuid on palju ning tihti esinevad HIV ja C-hepatiit koos.

Ravimitootjate Liit koos partneritega — Eesti Perearstide Selts, Eesti Infektsioonhaiguste Selts, Tervise Arengu Instituut — korraldavad HIV ja HCV testimise ümarlaua, Riigikogus võtab vastu Riigikogu liige ja riigikogu HIV ja narkoennetuse toetusrühma esimees Vilja Toomast.

Tänavusel HIV ja C-hepatiidi ümarlaual on teemadeks:

  • HIV ja C-hepatiidi testimise tõhusus. HIV testimise aktiivsus on Eestis küll tõusnud, aga kas testime piisavalt ja vastavalt Eesti juhistele? Mida tuleks teha, et püsida õigel kursil ja jõuda riiklikus HIV tegevuskavas sätestatud eesmärgini aastal 2025.
  • Riikliku HIV tegevuskava täitmine. Millised olid Riiklikus HIV tegevuskavas (aastateks 2017–2025) planeeritud ja eelmisel ümarlaual (2017) seatud eesmärgid. Missugused neist eesmärkidest on tänaseks saavutatud ja mis on veel vaja teha, et jõuda 2025. aastaks soovitud eesmärkideni. Üks eesmärkidest on jõuda Euroopa keskmise ehk alla 100 uue HIV nakatumiseni aastas. Seni on nakatumiste arv aastas olnud 190 (2018. aastal).
  • HIV ravi ja selle tõhusus. Milline on hetkel ravisoostumus ning kuidas seda parandada. Uute nakatumiste vältimiseks on oluline, et juba diagnoositud HIV positiivsed saaksid ja võtaksid regulaarselt efektiivset ravi. Ravi on ennetuse üks osa vältimaks uusi nakatumisi. Arutleme, kas ja kuidas saab kohalikul tasandil veelgi paremini korraldada ravijälgimist.
  • HIV ja kaasnakkused. C-hepatiidi õigeaegselt avastamata ja ravimata juhtudel oht HIV kiiremaks kuluks ja sellest tulenevalt kulutuste suurenemine riigile. Missugune on C-hepatiidi ravi kättesaadavus HIV patsiendile ja ravikindlustamata patsiendile?
Seotud lood:

Ajakava:

13.00—13.10 Moderaatori sissejuhatus, Vilja Toomasti tervitus
13.10—13.15 Tiina Drell: “Riiklik HIV tegevuskava — seatud eesmärgid ja nende täitmine”
13.15—13.25 Kristi Rüütel: “Uuringud: keda me testime ja keda peaksime testima”
13.25—13.30 Aljona Kurbatova: “Otseselt kontrollitava ravi tõhusus, teenuste integreerimine ja kättesaadavus”
13.30—13.35 Kerstin Kase “HIV/HCV koinfektsioon”

13.40—14.40 Arutelu
14.40—15.00 Küsimused, intervjuud

Ümarlauda juhatab Marko Reikop

Ümarlaual arutlevad:

  • Tiina Drell, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
  • Tõnis Mölder, Riigikogu Sotsiaalkomisjoni esimees
  • Vilja Toomast, Riigikogu liige, SA Koos HIV Vastu juhataja
  • Aljona Kurbatova, Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja
  • Dr Kristi Rüütel, Tervise Arengu Instituudi teadussekretär
  • Dr Kerstin Kase, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esindaja
  • Dr Eero Merilind, Eesti Perearstide Seltsi esindaja
  • Dr Kai Zilmer, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esindaja
  • Dr Riina Salupere, Eesti Gastroenteroloogide Seltsi esindaja — Airi helistab?
  • Dr Airi Põder, STLIEÜ (Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing) esindaja
  • Indrek Saar, Ravimitootjate Liidu esindaja
  • Dr Natalia Nikitina, IVKH infektsioonikontrolli teenistuse direktor, nakkusarst, seltsi liige
  • Tarmo Bakler, Ida-Viru Keskhaigla esindaja
  • Latšin Alijev, Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku esindaja
  • Julia Alo, Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku esindaja
  • Riho Tapfer, Eesti Ravimitootjate Liidu juhataja
  • Kristiina Vainomäe, AHF Euroopa kontori esindaja Eestis