Vabadus ja tasakaal: alkohol, seks ja muud naudingud võivad inimese sügavale tühjusesse langetada
Ometi oled sa mõnes mõttes nagu nähtamatu. Sind teeb vabaks ehk nähtamatuks see, et teiste arvamused, teod ja hinnangud mõjutavad sind vähe. Niipea, kui sul pole vaja, et kõik sind tunnustavad, kiidavad ja armastavad, saad sa vabaks. Sellest hetkest saad hakata tõeliselt elama oma unistuste elu. Su vabadus tuleneb osaliselt sellest, et sa tead tõde. Sa tead, et tegelikult pole välises maailmas midagi, mida sa ise ei saaks endale anda või luua.
Luues soovitud kvaliteedid näiteks armastuse, läheduse ning külluse enda sisse ja õppides ennast tõeliselt väärtustama, manifesteeruvad need hüved peagi ka välises maailmas. Eeldus ja vundament tõeliste imede sündimisele ja unistuste täitumisele on see, et sa usuksid ning tunneksid täielikult, et sa oled neid asju väärt. Et see ongi juhtunud. Eeldus on, et sa ei karda, et su soovid tõesti täituvadki. Imede loomiseks pole lõpuks vaja muud, kui tingimusteta enesearmastust.
Osates hoida kontakti oma südamega, hoides oma südame iseenda jaoks lahti, rakendud sa suurenenud energeetilisse täitumisse. Su energiaväli laieneb, pakkudes sulle teiste hinnangute raskuse eest kaitset, sind ei saa nii naljalt kõigutada. Kõik inimesed üritavad teadlikult või teadmata liikuda suurema energeetilise täitumise poole. Kõik ihaldavad endale suuremat energiavälja, sest suurem väli ja täitumine on suurem isiklik vabadus.
Tihti püütakse jäljendada neid, kes võivad ja julgevad kõneleda südamest, kes ei karda avaldada oma tõde. Imetletakse neid, kes on vabad, kes julgevad olla targad, vaimukad, samal kartmata ennast lolliks teha. Järgitakse neid, kes saavad elu, ennast ja teisi võtta vabalt. Inimesed imetlevad neid, kes ei karda “ennast” ja oma sisemist last näidata.
Kui sa elad südamega, ei pea sa tahtmatult teistele enda energiat ära andma. Sa vähendad järk järgult oma enesetähtsust. Mida vähem kaitset vajab su ego, mida väiksemaks see muutub, seda rohkem on sul vaba energiat. Vabanenud väega saad iseendale veelgi lähemale liikuda. Ja see, mis ees ootab, on midagi suurt: südames kohtud sa oma hingega.
Iseendaga kontaktis olles õpid sa eristama teiste mõtteid enda omadest. Sa hakkad tunnetama, millised on sinu vajadused ja kustmaalt võib teiste koormat aidata kanda. Samas on tark omandada võime hoida piire ja tasakaalu, sest selle suurenenud jõuga tuleb õppida toime tulema. Suure väega kaasneb suur vastutus. Sinu tegudel, mõtetel ning sõnadel on kaugeleulatuvad tagajärjed, niisiis tuleb õppida hoiduma oma väe ületarvitamisest.
Võimsa ja vabana suudad sa oma reaalsust ise luua. Sa saad enda ellu kutsuda enneolematult maagilisi ja ekstaatilisi eluolukordi. Sa saad kogeda seda, mida sa oled alati hingepõhjast soovinud. Nii saadki hakata rahuldustpakkuvat ja täielikku elu elama. Meelikõditavaid kogemusi on mõnikord vaja kogeda lausa piire kombates, sest see ongi tõeline elamine täies eluväes, janus ja rõõmus. Südamega elamine paneb inimese särama ja tõeliselt kaugelekiirguvat hingesära, tõeliselt õnnelikke inimesi on maailmale väga vaja.
Kuid oma rõõmuallikaid tuleb osata tasakaalukalt, mõõdukalt kasutada. Sest välistest teguritest tähenduslikkuse, rõõmu, naudingute ja ekstaasi ammutamine võib tekitada sõltuvust. Igasugune sõltuvus röövib vabaduse. Selleks, et samast asjast saada taas igatsetud rahuldustpakkuv meeleseisund, selleks, et oma välisest rõõmuallikast harjumuspärane rahu ja ekstaasikogemus kätte saada, tuleb järjest rohkem doseerida.
See, millele on oht ennast kaotada, see, millest võib sõltuvusse jääda, võib olla midagi tõeliselt head, lausa imelist, kuid selle välise suure maagiaga lõputult kaasa minnes pole sa enam enda ja oma õnne peremees, vaid võid jääda pendeldama oma ihade ja kirgede meelevalda. Oht on kaotada elu rõõmupoolel kontakt endaga, jättes ekstaasiseisunditesse maha osad iseendast. Lõpuks juhtub, et vaagid küsimuse üle, miks pealtnäha rõõmuna särav reaalsuspeegeldus enam õnnelikuks ei tee?
Sama asja kordamine võib muutuda pikapeale igavaks ja tühjaks. Võimaluste ulatust võib kombata, kuid häda on selles, et tavareaalsuses, materiaalses maailmas pole võimalik piire lõputult nihutada. Ühel hetkel tuleb vastu punkt, millest alates keha ja meel ei ole võimelised enam rohkem vastu võtma, taluma, kogema. Peale kohtumist rõõmukosmose piiridega, võid kaotada tasakaalu ja langeda sügavale tühjusesse. See paratamatus kehtib alkoholi tarbimise, seksi, flirtimise, suitsetamise, ostlemise, kihutamise, rikastumise, ekstaatilise tantsimise, ka lihtsalt ülevoolava rõõmu kogemise ja kõige muu sellise kohta.
Iga kogemust võiks minna vastu võtma ilma ootusteta, elu usaldamises ja rahulikus voolamises, puhtalt lehelt. Soovimata korduseid, mõistes, et iga hetk on kõik uus. Tark on püüda vaadata kõike iga kord uute silmadega, keskenduda asjade olemuse sellele aspektile, mida sa varem pole eriti tähele pannud. Ja sarnast hetke, täpseid korduseid, mis tekitavad samu tundeid, ongi põhimõtteliselt võimatu saavutada. Uuel hetkel on kõik tegurid ja energiad, inimesed ning nende soovid, asjalood, seisundid ja meeleolu alati natuke või ulatuslikult muutunud.
Sellepärast on kasulik peale iga erksamat, eufoorilisemat või elusamat kogemust ja perioodi laskuda tagasi rahu, tasakaalu ja harmooniateljele. Aegajalt on tark minna tagasi lihtsusesse. Vaja on taastada kontakt iseendaga. Muidu kaotad oma vabaduse sõltuvusse üha suurematest imedest, mida endale luua püüad. Endiselt on hea kui oskad näha lihtsuse võlujõudu, siis võid kogeda iga asja siin ilmas imena.
Rahuseisundisse laskumine on vajalik sellepärast, et aju vajab aega ja puhkust, et olnud sündmused kinnistada. Keha vajab hetke, et asjad, kogemused talletada ja rahuseisundis lõdvestuda. Meelele on vaja rahu ja vaikust, et asjad läbi jahvatada, peetud vestlused üle meenutada. Vaim vajab aega, et enda energeetilised osad ekstaasihetkedest kokku koguda, täielikult kehasse tagasi tõmmata. Puhkamine on vajalik kui tahad elu alati ja taas täielikuna kogeda. Seda teadis juba vanarahvaski ja seda nimetati hinge tõmbamiseks.
Väga oluline osa inimese elus on lühiajalistel mitte midagi tegemistel. Lihtsalt viibimisel rahus ja vaikuses. Kui seda kunsti harjutada saad ka tehes mitte midagi kogeda kõike. Tegelikult ei pea oma resusse põhjani tühjendama, et saada täielikku elamisekogemust. Ja “mitte midagi tegemises” on peidus ajahetk, kui tõelised positiivsed muutused saavad kinnistuda ja aset leida.
Osa sinust võib tahata pärast ekstaatiliste seisundite saavutamist, niiöelda millegi enda jaoks suure ära tegemist mugavustsooni, vanale rajale tagasi pöörduda, jääda loorberitele puhkama. Kuid staatilisusesse tõmbumine on seisak.
Pikalt ühe koha peal, ühes asendis passimine muudab keha ja vaimu kangeks. Väga ruttu tekib vajadus liigutamise, sirutamise järele. Inimene, tema sise- ja välismaailm, vaim ja keha on ehitatud vajadusele kasvada. Ennast, enda elu ja energiaid on vaja hoida liikumises. Keegi ei liiguta neid sinu eest. Kui universum näeb, et sa tahad ühe koha peal istuda, siis ei hakata sind liigse energia ja elujõuga ka segama, koormama, ärritama.
Kuid, kuidas saab veel paremaks minna? Alati saab, aga kindel hea ja parema vastuvõtmise punkt on tasakaalutelje lähedal. Tasakaal on võti harmoonia ja püsiva õnneseisundi juurde. Tasakaal ja jätkusuutlikus. Tasakaaluseisundisse laskudes saab taastuda isiklik vägi ja vabadus.
Elus on tasakaalu üsna keeruline hoida. See püüe sarnaneb vägagi köie peal kõndimisele. Seda on võimalik teha kui harjutada ja olla teatud määral distsiplineeritud. Peenikese köie peal püsimine on koha peal seistes üsna raske. Liiga suure hooga edasi tormates võid sa samuti maha paiskuda. Väikeses, parajas liikumises, kulgemises on kõige lihtsam tasakaalu hoida. Ja aegajalt on vajalikud põgusad peatumised, hetked kui saad sügavalt sisse ja välja hingata, et kindlalt astuda järgmine samm.
Rohkem sarnaseid teemasid leiad Taavi blogist http://rahuleidjad.wordpress.com/. Head lugemist!
