• Küsimus nr. 1:
    Mida tähendab, kui günekoloog ütleb diagnoosiks vähieelne seisund ja mida sellest seisundist välja tulemiseks saan ise teha, toit, vitamiinid jne. Vereproovid korras, kaks puhastust üle elatud ja korra näitas ultraheli ka arvatavat polüüpi , aga proovid kõik korras. Sai raviks kaks korda 10mg depo proverat, siis arst katkestas millegipärast ravi. umbes kuu hiljem ilmnesid rindades kõvad tükid. Mammograafia korras, arvati vett täis olevat. Soovitati forte A ja E vitamiini kapsleid. Tänase seisuga peaksin alustama 10päevast depo provera kuuri , sest vähesel määral ikka määrib igal päeval, aga mammograaf seda ei soovita. Mida teha ja kust saada infot. Kas saab kuskil teha hormonaalset uuringut, vanust 44 aastat, võib olla viga üleminekus?

    Vastus:
    Teie puhul on oluline käia regulaarselt günekoloogi ja rinnaarsti juures kontrollis. Kirjast võiks järeldada, et tegu võiks olla vähieelse seisundiga emaka limaskestas, mistõttu katkestati ka hormoonravi. Hormoonravist tekkisid Teil ka muutused rinnanäärmetesse, mistõttu edaspidi hormoonravi tõesti edasi tegema ei peaks. Rinnanäärmed ja emaka limaskest reageerivad koheselt hormonaalsetele manipulatsioonidele. Osadel naistel tekivad nende tagajärjel muutused, mis võivad viia vähini (rinnavähk, endomeetriumivähk).Sellistel puhkudel kõikvõimalikud hormonaalsed ravimid pole näidustatud. Tervist peab hoidma. Kõige paremini saate end aidata, kui toitute tervislikult, sööte mitmekülgset toitu, olete normaalses kaalus, liigute iga päev piisavalt ning käite regulaarselt arstlikus kontrollis.

    Dr. Piret Sprengk

  • Küsimus nr. 2:
    Mis põhjustab nahavähki? Kas peamiseks põhjuseks on liigne päevitamine? Kui nahale tekkinud pigmendilaikude tagajärjel võib tekkida nahavähk? Kas pigemendilaikude korral võib üldse solaariumis käia?
    Olin mõni aasta tagasi USA-s kus sai kogu suvi rannas veedetud. Kasutasin iga päev päiksekreemi faktoriga 15 spf ega põletanud nahka. Aasta hiljem tekkisid kõhule väiksed valged täpid, arvatavasti siis pigmendilaigud.
    Paar korda aastas teen solaariumikuuri, käin umbes 20 (algul tihedamal, hiljem kord nädalas) korda ja siis jälle lasen nahal puhata umbes 3 kuud.

    Vastus:
    Nahavähki põhjustavateks faktoriteks on kindlasti ere päike ning solaariumivalgus. Eriti tundlikud on heleda nahaga inimesed. Enamus eestlasi on heleda nahaga. Kui olete oma nahal märganud juba pigmendi muutusi, on see kindlasti ohumärgiks ning hoiatuseks, et solaariumi ja päikesevõtmisega tuleks hakata piiri pidama või veel parem — neist hoiduda. Kesksuvel kuuma ilmaga tuleks päikesevõtmisest üldse loobuda.

    Reisidel soojale maale tuleks kasutada päikesekaitse kreeme faktoritega alates 30 ning viibida keskpäevase päikese ajal varjus. Päikese käes tuleks kanda riideid, mis katavad enamuse kehast. Solaariumis käimised tuleks Teil siiski ära lõpetada, sest solaariumi valgus on nahale veelgi ohtlikum kui ere päike. Kuuma päikese käes mõnulemine ning pruun jumekas nahk ei tasu kindlasti ära riski haigestuda naha pahaloomulisse kasvajasse — melanoomi.

    Melanoomi teisteks riskifaktoriteks on asjaolu, kui kellegi lähisugulasel on juba diagnoositud melanoom — sellisel puhul on selle inimese risk haigestuda oluliselt suurem, ning hulgi pigmentneevuste esinemine üle kogu keha. Sellisel puhul on kehal sadu erineva suuruse ja kujuga nö. sünnimärke. Soovitan Teil lisaks solaariumist loobumisele ja tagasihoidlikule päikesevõtmisele jälgida iga sünnimärki ja pigmendilaiku oma kehal. Nende muutumisel (suurenedes, värvi muutudes jne.) pöörduge kindlasti koheselt onkoloogi juurde.

    Dr. Piret Sprengk

  • Küsimus nr. 3:
    Millele võivad viidata pisikesed, kõvad lümfisõlmed kubeme piirkonnas? Suurus u 0.5-2cm. Valusad pole. Samasugune kõva sõlm tekkis kuklasse, aga veidi valus, kui seda vajutada. Need sõlmed on üleval olnud ligi 2,5 kuud. Vereproov oli olnud korras ( 2 kuud tagasi tehtud).
    Öösiti higistan aeg ajalt kõvasti, pea valutab tihti, silmade tagant ja otsmiku piirkonnast eriti, ka uimane ja väsinud on olla, silmad kardavad teravat valgust. Kas tegu võib olla millegi halvaga? Vähk? Mingi muu hirmus tõbi? Perearst arvas, et stress, seda on mul küll viimasel ajal palju olnud, aga stressist ei tohiks ju lümfid üles tõusta?
    Olen naine, 31a. Mida peaksin tegema?

    Vastus:
    Sellised sümptomid võivad esineda mitme haiguse puhul, alates viirushaigustest kuni ka pahaloomulise kasvajani välja. Kindlasti tuleks Teid põhjalikult uurida. Peaksite minema günekoloogi juurde, et välistada võimalik põletik sealt poolt. Samuti oleks abi kopsuröntgenist ning vereanalüüsidest, mis näitaksid, kas organismis võiks olla mõni põletikuline protsess (kliiniline veri, veresete, põletikunäitaja, neeru, maksa, jääkainete analüüsid). Vaatamata sellele, et analüüse on tehtud 2 kuud tagasi, tuleks neid korrata, kuna sümptomid kestavad edasi.

    Kui perearst on sellised uuringud kõik teinud ning günekoloogiliselt mingit haigust ei leita ning paranemist pole olnud, tuleks pöörduda kas siis onkoloogi või kirurgi poole, kes võtaks lümfisõlme biopsia ning selle kaudu saab juba öelda, kas võiks tegu olla kasvajalise haigusega või mitte.

    Dr. Piret Sprengk

  • Küsimus nr. 4:
    Rinnas on juba vähemalt 2 aastat klimp, mis järsku viimasel ajal on hakanud kasvama. Arvasin, et see on tsüst, kuna teises rinnas oli mingil ajal ja see võeti välja ja ok. Pole aega olnud minna arsti juurde. Nüüd aga ei julgegi minna, et kuulda halvimat diagnoosi. Natuke valutab, natuke on raske, natuke segab. Nagu oleks silikoonrind.

    Vastus:
    Kindlasti tuleks minna mammoloogi või siis onkoloogi juurde, kes Teie rinnad üle vaataks. Ärge enam oodake! Kirja teel rinda nägemata on väga raske öelda, mis võiks olla juhtunud. Kahjuks ei tea Teie vanust, kuid kuna on teada, et Teil on tegemist tsüstiga, tuleks ikkagi pöörduda spetsialisti poole.

    Dr. Piret Sprengk

  • Küsimus nr. 5:
    Kuidas saata lähedane onkoloogi juurde?

    Vastus:
    Tallinnas saab nüüdsest onkoloogi juurde kahes kohas, Vähiuuringute Kliinikus ja SA PERH Onkokeskuses, mis asub Hiiul. Onkokeskuses on vajalik perearsti saatekiri, Vähiuuringute Kliinikus saatekirja pole vaja, kuid vastuvõtt on tasuline. Tartus saab onkoloogile SA TÜK Hematoloogia-onkoloogia kliinikus, mis asub Vallikraavi 10, perearsti saatekiri on vajalik. Kui Teile lähedane inimene väga kardab minna onkoloogi juurde, minge temaga kaasa ja olge toeks.

  • Küsimus nr. 6:
    Kas on võimalik teha kogu organismi katvat profülaktilist vähiuuringut? Kui sageli seda võiks teha, kus, kui palju see võiks maksta?

    Vastus:
    On ja ei ole. Kindlasti on võimalik uuringutega avastada juba olemasolevat kasvajat, kuid neid uuringuid pole kindlasti mõtet teha profülaktikaks. Teatud vähkide puhul on Eestis käimas skriiningprogrammid (rinnavähk, emakakaelavähk), mis ongi mõeldud nende kasvajate varajaseks avastamiseks ja ka ennetamiseks. Kui olete naine, peaksite kindlasti neis osalema. Kui olete mees, on teatud vanusest kaaluda eesnäärmekasvajaalasest nõustamist.

    Nii ühel kui teisel juhul peaks mõtlema ka jämesoolekasvajate ohule, eriti kui Teie perekonnas on sarnast haigust varemgi esinenud. Kui Teil esineb suguvõsas palju pahaloomulisi kasvajaid ning sellest on tingitud Teie põhjendatud hirm vähi ees, vajate Te perekondlikku vähi alast nõustamist. Selle tulemusel saab välja selgitada Teie risk haigestuda teatud liiki kasvajatesse ning õigel ajal võtta kasutusele tervisekontrolli meetmed, mis neid kasvajad aitavad ennetada või vara avastada, mil ravitulemused on head. Samuti on sellisel puhul võimalik määrata perekondlik kasvajageen, mille esinemisel on teil suur risk haigestuda teatud vähki. Risk võib kanduda edasi ka Teie lastele.

    Invasiivsete uuringute tegemises sisaldub teatud risk Teie tervisele kuna võimalikud on tüsistused. Seetõttu peavad kõik uuringud olema näidustatud ja arstiga läbi arutatud, et Teile ilmaasjata mitte ebameeldivusi tekitada.

    Dr. Tiit Suuroja

  • Küsimus nr. 7:
    Olen 36 a naine, mul on kaks last. Eelmine kuu tekkis kaenla alla valulik muna, isegi kätt tõsta oli valus. Oli paar päeva ja kadus ära, siis lõi teise kaenla alla, ka seal paari päeva möödudes kadus muna ära. Nüüd pole enam olnud sellist asja, kuid kas ma peaks kuhugi pöörduma ja kas ma peaks muretsema.

    Vastus:
    Kasvajad ei kao ära iseenesest ja äkki. Kui sarnane muna peaks kaenla alla uuesti tekkima, võiksite näidata seda perearstile. Lisaks pange järgmine kord tähele, kas selle teke võiks olla seotud raseerimisega. Raseerimise tagajärjel võib tekkida kaenla alla põletikuline reaktsioon.

    Dr. Piret Sprengk

  • Küsimus nr. 8:
    Kunagi ülikooliajal (u. 13. a. lõpetamisest) avastasin oma õlanuki pealt naha alt sellise pehme moodustise. Kui käega nahka ümbert kokku lükata jääb selline pisut mügarlik u 5 cm läbimõõduga moodustis naha alla. Läksin tookord kirurgi jutule. Vastati, et see on harilik rasukasvaja ja kui ta teile valu ei tee ja suuremaks ei kasva, siis pole vaja opereerida — arm jääks õlale inetum, kui see mügar. Kas on ohtu, et sellisest rasukasvajast, kui ta see on, võiks areneda päris pahaloomuline kasvaja?

    Vastus:
    Rasukasvajast ehk lipoomist areneb haruharva pahaloomuline kasvaja. Reeglina ei arene. Kui see healoomuline kasvaja Teid ja Teie toimetusi oluliselt häirib või kui olete täheldanud moodustise suurenemist, võiksite lasta selle kirurgil ära võtta.

    Dr. Tiit Suuroja

  • Küsimus nr. 9:
    Kas vastab tõele jutt, et reflukshaigusest võib ka suure tõenäosusega areneda vähk? Kui ravida reflukshaigust (ravim on omeprazol) ja jälgida enda toidu menüüd, kas see aitab ära hoida kõige ebameeldivama? Tänapäeval juba pea igast ravimata haigusest väidetavalt võib karta vähi teket, aga kuidas on selle haigusega?

    Vastus:
    Kui reflukshaigust mitte ravida, areneb 1%-l refluksihaigetest aastatega (15-20 aastat) välja Barret’ söögitoru, ehk siis söögitoru limaskesta struktuur muutub ning seejärel 10% Barret’i söögitoruga haigetest areneb välja pahaloomuline kasvaja. See tähendab, et refluksihaigus tekitab sageli muutusi söögitoru alaosa limaskestas, mis võivad teatud vaheastmete läbides anda tulemuseks selles piirkonnas areneva vähi. See on vastus teie esimesele küsimusele

    Oluline on järgida nõuandeid toitumise kohta ning hoida refluks kontrolli all kas toidu või siis ravimitega. Kahjuks pole juba väljakujunenud tõsiste limaskestamuutuste korral näidatud, et pärastine medikamentoosne või kirurgiline ravi vähendaks oluliselt vähiriski s.t :väljakujunenud düsplastilised muutused söögitoru lõpposas reeglina ei taandarene. Siis on abi juba regulaarsest kontrollist gastroenteroloogi juures võimalike ohumärkide väljaselgitamiseks ja õigeaegseks raviks.

    Mida te saate oma tervise jaoks ära teha? Tähtis on vältida liigsete kilode kogumist, mis on refluksi seisukohast oluline riskifaktor. Mõningast abi on ka värske toidu eelistamisest ja loomsete rasvade (näiteks liigne „punase liha„ tarvitamine) koguse vähendamisest.

    Dr. Tiit Suuroja

  • Küsimus nr. 10:
    Mul mure järgmine: Minu keele otsa on juba mitu aastat tagasi tekkinud mingi punn ja keele otsast tahapoole keele külje peale veel mõned väiksemad punnid. Olen elu looksul mitmeid kordi närimise ajal omale keelde hammustanud ( see koht, kus praegu see põhipunn). Ei tea nüüd, kas punni tekkimise on põhjustanud tihe keelde hammustamine või siis hammustasingi sellepärast, et mingi kõrgend oli keeles.. Olen 46-aastane. Mis arvate, mis punnidega tegemist võiks olla ja kas peaksin kuskile uuringutele minema? Ja kui pean, siis palun soovitusi kuhu minna, ma nimelt ei ela Tallinnas.

    Vastus:
    Kõige paremini saab Teile vastata, kui neid punne näeks. Samas kui on tegemist juba aastatevanuse probleemiga, jääb kirja teel eelkõige mulje, et tegemist ei peaks olema pahaloomulise kasvajaga. Kõige õigem oleks minna nina-kõrva-kurgu arstile ning keel ette näidata. Selleks on Teil vaja perearsti saatekirja ning nina-kõrva-kurgu arstid on kõikides suuremates haiglates üle Eesti.

    Dr. Tiit Suuroja