Vähinädal keskendub patsiendi ja arsti vahelisele infole
Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloogia ülemarst ning valukabineti juhataja Pille Sillaste tõi vähinädala pressikonverentsil näiteid 21. sajandil valudesse surevatest vähihaigetest. Sillaste sõnul ei tea patsient tihti oma õigust elada valudeta ja surra valudeta.
Tema sõnul lisati eelmisel aastal ÜRO inimõiguste deklaratsiooni lõik, mis sätestab kõikide tänapäevaste, kättesaadavate ja võimalike vahendite kasutamise selleks, et leevendada inimeste valu ning tagada neile väärikus.
Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilvese sõnul käib nende neljas kontoris Eestis aastas 1500 inimest, kes on pahased arstide peale enamasti seetõttu, et arstid annavad patsiendile puudulikku informatsiooni.
Ilvese sõnul oleks õige see, kui arst teavitaks patsienti tema tervislikust seisundist seda ilustamata ka siis, kui viimane põeb surmavat haigust.
"Igal inimesel on õigus teha ettevalmistusi oma surmaks. Olgu siis teha testamenti, koristada kappe või põletada päevikuid," leiab ta. Samal ajal tõdes Ilves, et arstil on sellist infot patsiendile edastada väga keeruline ning tavalisest lühikesest visiidiajast selliseks jutuajamiseks ei piisa. Pikhofi sõnul on arsti, õe ja patsiendi vahelised suhted üsna täpselt lahti kirjutatud ja paika pandud praegu riigikogu menetluses olevas patsiendiseaduse eelnõus.
Eesti Vähiliidu presidendi Väino Rätsepa sõnul on eduka ravi aluseks arsti ja patsiendi vaheline koostöö ning arsti piisav informeeritus.
Pressikonverentsil esinejad rääkisid esmaspäeval ka sellest, et patsiendil, kes oma tervislikust seisundist ja analüüside tulemusest midagi teada ei taha, on võimalus valida endale usaldusisik, keda tema tervislikust seisundist vajadusel informeeritakse.
Vähinädala teemaks valiti mitte ainult vähihaigeid puudutav patsiendi kaitse ja informeerituse teema ülemaailmselt. Rätsepa sõnul diagnoositakse Eestis aastas vähihaigeid sama palju kui aidsi-, tuberkuloosi- ja hepatiidihaigeid kokku.
Enamlevinud vähivorm on meeste puhul kopsuvähk ning naiste puhul rinnavähk. Mõlemasse haigestub Eestis aastas ligi 600 inimest. Kokku avastatakse Eestis aasta jooksul ligi 6000 vähihaigusjuhtu.
Esmaspäevast reedeni kestval vähinädalal leiavad Tartus Lõuna-Eesti vähiühingus, Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogiakeskuses, Põlva haiglas ning samuti Pärnu haigla ja maavalitsuse koostöös Pärnu mavalitsuse saalis aset lahtiste uste päevad ning loengud ja seminarid vähihaige õigustest, vähihaige taastus- ja toetusravist ning valuravist.
