11: Kas ka peale konisatsiooni on võimalik teha emakakaelavähi vastast süsti?

Vastus: Emakakaela vaktsiin on mõeldud tütarlastele, kes ei ole veel suguelu alustanud. See vaktsiin kaitseb organismi emakakaelavähki tekitava papilloomi viiruse eest. Viiruse saab naine sugulisel teel. Kui naisel on juba tuvastatud papilloomi viirus organismis, ei ole vaktsiinist enam kasu. Viirusega võitleb siis juba organism ise. Paraku ei suuda organism osadel juhtudel viiruse aktiivsust alla suruda ning tekivad muutused emakakaelas, mis võivad viia pahaloomulise kasvaja tekkeni. Et emakakaela vähist hoiduda, tuleks käia regulaarselt günekoloogi juures kontrollis. Dr. Piret Sprengk.

12. Räägitakse ikka rinnavähi varajasest avastamisest, aga milline staadium loetakse veel varajaseks? Kas on mingit vahet, mitmes lümfisõlmes vähirakke leitakse, et kas näiteks kui vähirakke leiti ainult ühes lümfisõlmes üheteistkümnest, on asi ikkagi kehv?

Vastus: Varajaseks rinnavähiks nimetatakse I ja II staadiumi haigust. Vähirakkude olemasolu lümfisõlmedes on suurim riskifaktor haiguse metastaseerumise ehk siirete tekkimise suhtes. Parimad ravitulemused on patsientidel, kellel lümfisõlmedes kasvajarakke ei leita. Kõige kõrgema metastaseerumise riskiga on patsiendid, kellel kasvajarakke on leitud rohkem kui kolmes lümfisõlmes.

13. Diagnoos-vähikude sidekoes — rinnavähi puhul. Milline staadium see on ja kas ravil võiks olla positiivne tulemus? Tänan vastuse eest.

Vastus: Teie kirjeldatud diagnoosi alusel ei ole võimalik haiguse staadiumit öelda. Staadiumi määramisel on oluline teada kasvaja algkolde suurust, kasvajale lähedal asuvate lümfisõlmede seisundit ( kas lümfisõlmedes leitakse vähirakke) ja kaugmetastaaside olemasolu või nende puudumist. Ravitulemus sõltub eelkõige haiguse staadiumist ning seetõttu on teie andmete põhjal raske vastata. Kui tegemist on rinnavähi patsiendiga, kes pole varem ravi saanud, siis võib loota küll positiivset ravitulemust.

14. Kes peaks vaktsineerima ennast emakakaelavähi vastu? Kas näidustuseks piisab emakakaelahaavandist?

Vastus: Emakakaela vähi vastane vaktsiin on mõeldud kasutamiseks 9–15 aastastel lastel ja noorukitel ning 16– 26aastastel naistel, kellel on leitud HPV (inimese papilloomiviirus) tüübid 6, 11, 16 ja 18. Kui Teil lisaks eelpool loetletule esineb emakakaela haavand, siis võiksite sobida vaktsineerimiseks.

15. Kas on võimalik lasta teha uuring rinnavähi varajaseks avastamiseks? Külastades günekoloogi, võetakse proov emakakaelast, aga rindu pole kunagi kontrollitud.

Vastus: Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja eesti naistel, mistõttu on väga tähtis, et naised oma rindadele tähelepanu pööravad. Rindu tuleb hakata regulaarselt kontrollima iseseisvalt juba alates 20. eluaastast iga kuu. Kui märkate/tunnete midagi kahtlast — sõlme, mügarikku vms, tuleks pöörduda arsti poole. Kuni 35. eluaastani saab pisemaid muutusi rindades leida ultraheli uuringul, edaspidi juba mammograafia abil. Ultraheli ja mammograafia uuringuid määrab vajadusel arst, kas siis günekoloog, mammoloog, onkoloog või ka perearst.

Tuleks meeles pidada, et alates 40. eluaastast peaks mammograafilise uuringu tegema iga 1.-2. aasta järel. Nii ultraheli kui ka mammograafia abil on võimalik avastada kasvaja väga varajases staadiumis, kus ravitulemused on väga head.

Kui Teie suguvõsas on esinenud palju rinnavähki, samuti Teie lähisugulaste hulgas (ema, õde, vanaema) peaksite mõtlema ka onkogeneetilisele konsultatsioonile, millest tulenevalt võib Teil olla vaja alustada teatud terviseuuringuid (kaasa arvatud rindade uuringud) varasemas eas ning sagedamini.

16. Kui oled põdenud kilpnäärme vähki ja loetud tervenenuks, kas kasvaja võib veel uuesti vohama hakata ka kuskil mujal kehas, pean silmas, kas on selleks suuremad eeldused? Ning kas juba vähki põdenul on veel võimalus saada lapsi või oleks see liiga suur risk nii lapsele kui emale?

Vastus: Kui Teid on loetud tervenenuks, siis eeldan, et haiguse diagnoosimisest ja ravist on möödunud vähemalt 5 aastat. Siiski vajate ka edaspidi kaebuste puudumisel kord aastas kaelapiirkonna uuringuid (arstlik läbivaatus ja vajadusel sonograafiline uuring) , kopsuröntgenit ja kõhukoopa sonograafilist uuringut ning lisaks vajadusel kilpnäärme hormoonide määramist. Kilpnäärme vähi puhul on prognostiliselt oluline, millise kasvajavormiga on tegemist ja millises staadiumis on haigus. Prognoos on hea follikulaarse ja papillaarse lokaalse kilpnäärme vähiga, oluliselt agressiivsema kuluga on medullaarne kilpnäärme vähk. Kui Teid on edukalt ravitud, siis on tõenäoliselt võimalik rasestuda, kuid soovitan siiski eelnevalt konsulteerida ka oma raviarstiga.

17. Kas oskate soovitada vähidiagnoosiga haigele psühholoogilise toe saamiseks mõnd spetsialisti? Kust oleks võimalik üldse saada vähihaigele psühholoogilist nõu ja abi (st mitte leppimiseks võimaliku surmaga, vaid toetuseks valitud raviskeemile)?

Vastus: Tõesti, see on probleem, millega pole siiani palju tegeletud. Professionaalset abi pakuvad ikka psühholoogid. Hiiu Onkokeskuses töötab Katrin Raamat, kes tegeleb selliste teemadega. Samas on kindel, et vähihaiget tema haiguse ajal aitab kõige enam toetav perekond, lähedased sõbrad. Soovitan osaleda Vähiliidu foorumil (www.cancer.ee), kus kõiki pahaloomuliste kasvajatega ette tulevaid teemasid arutavad seda haigust põdevad/põdenud inimesed ise. Ärge kartke, sealne toon ei ole negatiivne.

Samas arstina julgustaksin iga vähihaiget olema vapper ning mitte laskma haigusel endast ja oma emotsioonidest võitu saama! See diagnoos on selle diagnoosimise hetkest osa inimesest ja sellega tuleb õppida koos elama. Samamoodi tuleb võtta aega ainult endale, kui käsil on raske vähiravi. See on tähtis.

18. Mul tekkis paar aastat tagasi jala siseküljele- reiele pisike mügarik, sõlmeke, kõrge ja kõva, aga mitte suur, umbes poole sentimeetrise läbimõõduga. Viimasel poolel aastal on see aga hakanud hirmsasti sügelema, kas peaksin kontrolli minema?

Vastus: Olete olnud oma tervise suhtes tähelepanelik ja see on väga hea. Paraku ei saa Teie kirjelduse järgi öelda, millega täpselt on tegemist. Arstil oleks vaja lisaks teada, kas see mügarik on viimasel ajal suurenenud, värvi muutnud või katki läinud. Samuti kas ta ajab mingit eritist välja. Soovitan kindlasti pöörduda arsti poole, esmalt võiks näidata perearstile.

19. Histoloogiline uuringu vastus — infiltratiivselt lobulaarse vähi kude fibroosses koes. Kas ravi võiks olla operatiivne ja ravi tulemus positiivne? Kas on tõene, et selle diagnoosiga radikaalse mastektoomia puhul võiks jääda vähikolle avastamata ja seetõttu määramata kasvaja iseloom? Tänan vastuse eest.

Vastus: Teie kirjelduses jääb ebaselgeks, millisest piirkonnast on proov histoloogiliseks uuringuks võetud ja kas tegemist on kasvaja algkoldega või metastaasiga. Seetõttu ei saa vastata ka võimalike ravivõimaluste ja ravitulemuste suhtes.

Sellise histoloogilise vastusega on tegelikult juba vähk kindlaks tehtud ja diagnoos on olemas (kas siis algkolle või siire kusagil mujal). Rinnavähi puhul on olulised veel hormoon- ja kasvufaktori retseptorite olemasolu vähikoes, mis mõjutavad ka teatud määral ravi valikut. Uuringute ja ravi (operatsioon näiteks) tulemusena leitakse ka neile kindlasti vastused.

20. Jätsin rinnaga toitmise järele 2 kuud tagasi. Laps sai rindda 1 a 7 kuud. Kõik oli ok, aga nüüd on rinnad valusad. Kindlasti ei ole ma uuesti rase ega hetkel ka päevade ootel. Kas peaksin muretsema? Tädi suri mul rinnavähki ja ema mõlemad vanemad on samuti suht keskeas vähiga läinud. Ise hetkel 31a. vana.

Vastus: Kui olete 31 a. vana ja rindade poolt esinevad kaebused, peaksite kindlasti laskma arstil rindasid kontrollida ja ka esmase mammograafilise baasuuringu tegema. Enamasti ei ole rindade valulikkus vähi sümptomiks, kuid seda ei saa kindlalt väita ilma eelnevalt rindasid uurimata.

21. Rindadest tuleb juba mõnda aega rohekat vedelikku. Rinnaga toitsin last 1,5 aastat tagasi vaid 2 nädalat. Siis lõppes piim otsa. Ultraheli ei näidanud midagi, hetkel olen järjekorras onkoloogi juurde ja jaanuaris saan minna. Ema suri rinnavähki 54 aastaselt ja suguvõsas vähki on. Mida sellest arvata, kas on pohjust karta rinnavähki? Mida teha?

Vastus: Rindadest tuleval rohekal vedelikul võib olla mitu erinevat põhjust. Esmalt soovitan konsulteerida oma günekoloogiga, et välistada probleeme, mis seotud suguhormoonide produktsiooniga Teie organismis. Lisaks võivad nibueritist põhjustada mõned hormonaalsed preparaadid, mida tarvitatakse rasestumise ärahoidmiseks või günekoloogiliste haiguste korral.

Kindlasti on vajalik rindade läbivaatus, kuna üheks eritise põhjuseks võib olla ka kasvaja rinnanäärmes. Enamasti on sellisel juhul siiski tegemist healoomuliste rinnanäärme tsüstidega, mida ultraheli ei pruugi näidata, kui muutused on väga väikesed. Kui olete järjekorras onkoloogi juurde, siis kindlasti teostatakse vajalikud uuringud.

Kuna perekonnas esineb rinnavähk, siis oleks vajalik jälgida üldiseid soovitusi rinnavähi varaseks avastamiseks. Alates 20. eluaastast soovitatakse naistel läbi viia üks kord kuus enesekontroll, milleks parim aeg on 1 nädal peale menstruatsiooni. Kord aastas soovitatakse arstlikku läbivaatust perearsti või günekoloogi poolt ning kaebuste puudumisel peaks baasmammogrammi tegema 35 aastaselt. Kui esinevad kaebused rindade poolt, võib mammogrammi teha varem, aga alla 30 aastastele naistele tehakse mammogramm ainult vähikahtlusel.

22. Lugupeetud Vähiuuringute Kliiniku onkoloogid dr. Tiit Suuroja ja dr. Piret Sprengk! Kas olete lähemalt uurinud teavet vitamiini B17 ehk laetrili ehk amygdalini kohta. Kas olete teadlik B17 toimemehhanismidest http://www.laetrile.com.au/copy.asp?sect=q1… , kuidas ta vähist jagu saab, ning kas Eestis on laetriliga seoses tehtud täiendavaid uuringuid. Kui ei ole, siis miks? Kas Eestis on võimalik end B17-ga ravida lasta?

Vastus: Vitamiini B 17 (amügdaliin) kohta oskan öelda niipalju, et tegemist on peamiselt puuviljade (aprikoos, ploom, õun, virsik, kirss) seemnetes esineva ainega, mis oma olemuselt on diglükosiid tsüaniidiradikaal. Lihtsustatult seisneb toime selles, et inimese keharakkudes peaks olema ensüüm, mis blokeerib tsüaniidi vabanemise. Kuna kasvajarakkudes vajalik ensüüm puudub, siis tsüaniid saab võimaluse kasvajaraku hävitamiseks.

Eestis ei ole minu teada tehtud laetriliga uuringuid, mille põhjuseks arvan olevat selle, et nimetatud ainet on uuritud põhiliselt aternatiivmeditsiiniga tegelejate poolt ning ilmselt pole amügdaliini kasvajavastane toimemehhanism ja ohutus veel piisavalt täpselt teada, et läbi viia kliinilisi uuringuid. Eestis minu teada vitamiin B 17 ravi ei teostata, kuid päris kindlalt ei tea väita alternatiivmeedikute kohta.

23. Kas on vöimalik leida vähirakke inimese verest ja siis uurida, mis organist need pärit on? Kui mul on kahtlus, kas verest saab kinnitust? Ja mida testida?

Vastus: Kasvajarakke on võimalik verest leida peamiselt hematoloogiliste kasvajate korral. Soliidtuumorite korral on võimalik vereanalüüsiga määrata nn. kasvajamarkereid. Levinuimad kasvajamarkerid on eesnäärmehaigustega seotud PSA, munasarjahaigustega seotud CA 125, soolekasvajatele on iseloomulik kasvajamarker CEA, rinnanäärme marker on CA 15-3, kõhunäärme vähi marker on CA 19-9, lisaks veel peamiselt embrüonaalsete kasvajatega seotud markerid AFP ja hCG.

Siinkohal peab mainima, et enamik kasvajamarkereid ei ole piisavalt spetsiifilised ja eraldi võetuna ei oma piisavat diagnostilist tähendust. Enamasti kasutatakse neid peale pahaloomulise haiguse diagnoosimist ja ravi patsiendi jälgimisel st. Kui enne ravi oli kasvajamarkeri tõus veres, siis efektiivse ravi korral peaks marker langema või normaliseeruma. Uus markeri tõus peale ravi võib olla üheks viiteks haiguse taastekkest.

24. Minu ema suri sel suvel maovähki ja ka varem on sugulane (naine 35a) surnud maovähki. Lisaks on mu emapoolsel tädil olnud aastaid emakavähk. Ise olen 31a naine ja küsin — kui palju on minul tõenäosus haigestuda vähki? Mida peaksin tegema, et saaksin võimalikult eakaks elada? Kui tihti peaksin end laskma kontrollida?

Vastus: Teie puhul on kindlasti näidustatud onkogeneetiline konsultatsioon. Pahaloomuliste kasvajate esinemine alla 50aastastel inimestel võib suure tõenäosusega olla pärilikku laadi. Konsultatsioonil selguks täpselt, kas Teile oleks vaja teha ka geneetiline analüüs. Kui geenitest osutub positiivseks, tuleb koheselt hakata läbima regulaarselt ja sagedasti teatud terviseuuringuid. Ainuke koht Eestis geenitesti tegemiseks on Vähiuuringute Kliinik, kus toimuks ka vastav nõustamine. Üleliia karta pole vaja! Kasvajad saab ennetada kui olla oma riskidest teadlik!

25. Mul oli aastaid tagasi kilpnäärme alatalitus ja opereeriti p.sagar stuumorite tõttu täielikult. Nüüd ütleb arst, et on tekkinud kohapeale antikehad. Ja miks, ei ole teada. Kas ma saan Teilt vastuse, kas on see hea või halb, et on tekkinud antikehad?

Vastus: Antikehade teke näitab asjaolu, et Teil on autoimmuunne kilpnäärme põletik. See tähendab, et mingil põhjusel, mis on tõesti teadmata, võitleb Teie oma organism Teie kilpnäärme vastu. Millise pöörde haigus võtab, on raske ennustada. Tähtis on käia endokrinoloogi juures kontrollis ja jälgida kilpnäärme funktsiooni. Vajadusel saab kilpnäärme hormoone tablettidega asendada, mistõttu on võimalik elada ka ilma kilpnäärmeta. Harva võib autoimmuunse türeoidiidi foonil arenenda ka kilpnäärme pahaloomuline kasvaja, kuid see ei teki üleöö. Pideva jälgimise korral saab juba varakult võtta tarvitusele vajalikud abinõud, et pahaloomulised muutused eemaldada.