Liiguta end piisavalt

Inimkeha on mõeldud regulaarseks liikumiseks, mitte päev otsa istumiseks või lesimiseks. Regulaarne treening aitab säilitada kõrgemat vibratsiooni ja tervislikkus eluviisi.

Tee tervisesporti

Tervisesporti tehes vabastab aju endorfiine, mis toimivad valuvaigistavalt ning energiatandvalt. Huvitav asjaolu seejuures on see, et treenides koos toetavate sõpradega ja olles sotsiaalselt aktiivne, suureneb endorfiinide hulk. Endorfiinid on nö looduslikud valuvaigistid, mis leevendavad näiteks naiste sünnitusvalusid. Lisaks sellele kutsuvad endorfiinid esile mõnu- ja heaolutunnet, mis kaasnevad füüsilise tegevusega, näiteks sportimine ja seksimine.

Toeta meeleselgust

End tasakaalukal moel ja mõõdukal hulgal liigutades toetad meele selgust. Sellele aitab kaasa ka liikumisest tekkiv rõõm ja hea enesetunne. Seega ole toimekas ja aktiivne. Näiteks, kui see tekitab sinus hea tunde, võid tantsida või teha tervisesporti. Või teha aiatöid või tervisekõndi. Kenasti sobivad ka qi gong, tai chi, jooga, golfimäng, Shindo vmt.

Aju vajab liikumist

Liikumine mõjutab seda, mis toimub sinu ajus. Kui sul jääb mõni üksik päev vahele, ei juhtu midagi — ka profisportlastel on puhkepäevi. Samas on hea teada, et kui sa kümnel järjestikusel päeval väldid kehalist aktiivsust ja tervisesporti, siis võib sellel olla sinu ajule märgatav mõju. Ja see mõju ei pruugi sulle meeldida.

Ajakirjas Frontiers of Ageing Neuroscience avaldati uurimus, mille käigus jälgiti 50-80-aastastest täiskasvanutest koosnevat gruppi, kuhu kuulusid terved ja füüsiliselt vormis inimesed, enne ning pärast 10-päevast pausi nende tavapärases treeningrutiinis. Uuringut juhtinud dr. Jerome Carson Smith tegi kokkuvõtte: „Hippokampus mängib tähtsat rolli õppimises ja mälufunktsioonides ning see on üks esimesi ajupiirkondi, mis hakkab Alzheimeri tõve puhul kokku tõmbama. Seetõttu on märkimisväärne, et inimestel, kes katkestasid treeningud kõigest 10-päevaks täheldati verevarustuse halvenemist aju piirkondades, mis on olulised aju tervise säilitamise seisukohalt.

Loo endale „rikastatud elukeskkond“

Liiguta end aktiivselt igas mõttes ning loo enesele „rikastatud keskkond“. Väljendit „rikastatud keskkond“ kasutatakse kirjeldamaks elustiili, mis sisaldab piisavalt füüsilist, vaimset ja sotsiaalset aktiivsust. Uuringud on näidanud, et lisaks aju stimuleerimisele, hoiab aktiivne elustiil kõigis kolmes mainitud valdkonnas närvirakud elusate ja tervetena ning kaitseb neid kahjustuste eest. Füüsiline ja vaimne tegevus soodustab aju enda „hooldus- ja parandustöid“, sealhulgas kaitsvate kasvuhormoonide tootmist.