Välimus reedab sinu tervise nõrgad kohad
Vesi ja tuli
Laias laastus jagunevad Hiina meditsiinis inimesed vee (yin) ja tule (yang) algega introvertseteks ja ekstravertseteks tüüpideks, kelle välimusest on juba kaugele näha, millise tüübiga tegu. Näiteks yang-tüüpi mehel on ka talvel nägu sageli punane ja mantlihõlmad valla ning tema jutt ja teod sõna otseses mõttes kõlavad. Yin-tüübid on aga kahvatud, vaiksed ja hillitsetud.
“Yang’i inimesel on enamik haigusi akuutset tüüpi: need tulevad kiiresti, kaovad kiiresti, see on tule olemus. Neil on samas suurem tõenäosus jääda südamehaigustesse ja kannatada kõrge vererõhu all. Selline inimene peaks sööma rohkem yin-tüüpi toitu. Kui ta rohkelt vürtsi ja alkoholi tarvitab ning suitsetab, siis see lööb temal veel enam yang’i üles,” räägib Bürkland.
Yin-tüüpi inimese probleemid väljenduvad aga selles, et tal on yang’i energiat vähe: käed-jalad on külmad, ainevahetus aeglane… “Tema peaks sööma enam sooja toitu, liha, vürtse, küüslauku, sibulat ja pipart. Ta võib ka külma tõrjumiseks napsi võtta,” lisab meditsiinidoktor.
Tervisliku toitumise kuldreegel on, et yin-tüüp peaks sööma yang toitu ja vastupidi, kuid tark jälgib ka aastaaega, inimtüüpi ja enesetunnet. Näiteks kui tavaolukorras oleks yin-tüüpi inimesel hea yang-tüüpi toitu süüa, siis kõrge palaviku korral ta seda teha ei tohi.
Talvel arvatakse, et sooja saamiseks tuleb süüa yang-tüüpi toitu, mis toob meile küll sooja sisse, jõuab naha pinnale, avab poorid … kuid väljub higistades. Talvel on kõigi elusorganismide elujõud sisemuses peidus ja kui see välja tuua, siis elujõud väheneb. Talvises toidus peaks yin’i ja yang’i tasakaal olema 60/40, suvises vastupidi. “Suvel, juues palavusega külma vett ehk väga yin-tüüpi vedelikku, viime enesele külma sisse, see blokeerib energia, sulgeb poorid ja kuumus, mis peaks kehast väljuma, jääb hoopis sisse. Seega on suvel vürtsikad toidud ja soe tee märksa rohkem näidustatud kui talvel,” õpetab Bürkland.
Emotsioonid ja organid
Kui lääne inimesed arvavad, et kõik haigused algavad peast ja emotsioon on seotud ajuga, siis Hiina meditsiinis vastab igale emotsioonile hoopis kindel siseorgan. Nii on näiteks hirm seotud neerudega ja üks kindel haiguspõhjus. Kui inimene on pidevalt tööl, pinge ja stressi all, siis tema neerude energia jääb nõrgaks ja tal tekivad valud alaseljas, ta peab öösel sagedamini tualetis käima, menstruatsioon muutub valulikuks, seksuaalenergia langeb jne. Näiteks kurbus on aga seotud kopsudega.
“Emotsiooni ja organi vaheline seos on vastastikune: kui organ on nõrk, siis tekib teatud emotsiooni sagedamini, ja kui emotsiooni on palju, siis organ muutub nõrgaks. Ürtide või massaažiga ei saa me rõõmu juurde tuua, küll aga saame energeetiliselt seda organit tugevdada, mis loob eeldused selleks, et inimene suudab oma hetkeseisust välja tulla,” seletab Bürkland.
Ükskõik, mis märke keha ei anna, see tähendab alati midagi. Kui nahk on kuiv, siis ei ravi seda niisutavate kreemidega. Tavaliselt on kuiva naha põhjuseks kopsu yin’i ehk vee defitsiit. Kui me kopsu yin’i tugevdame, siis hakkab nahk end ise niisutama ega vaja enam välist niisutavat faktorit. Loomulikult tuleb silm peal hoida ka sellel, et keskkond, milles elatakse, poleks väga kuiv. Bürkland mainib, et kuiva naha põhjus võib olla ka liiga sage pesemine. “See on nonsenss, et me peseme omaenese rasu maha ja määrime end siis teise rasvaga üle,” naerab mees.
Nooruslikkuse säilitamisel sõltub tervis Bürklandi sõnul kõige enam oskusest võrdse innuga töötada ja puhata. Reegel on lihtne: kui tööd on palju, siis peab sama palju olema ka puhkust. Kõige tähtsamaks peab õpetaja aga kehalist aktiivsust, sest keha on loodud liikuma.
