Esimesena tuleks üles otsida valu põhjus — põletik või muu haigus, seejärel seda ravima hakata. Kui ravi käib, aga valu ei lakka, tulevad appi valuvaigistid.
Kõige tuntumad ja sagedamini kasutatavad on mittesteroidsed valuvaigistid ja paratsetamool, millest enamus on apteegis müügil ilma retseptita. Seepärast pole vaja iga pea- või seljavaluga arsti juurde tormata, vaid võib osta apteegist näiteks panadooli või ibuprofeeni. Kui ägedast valust on lahti saadud, jõuab hiljem vajaduse korral ka perearsti külastada.
Pea-, hamba-, menstruatsiooni-, liigese- või mis tahes muu valu vaigistamist tasub alustada käsimüügis saadaolevate valuvaigistitega, ükskõik mis nimetuse all neid apteegis ka ei müüdaks. Ibuprofeeni tablette on erinevate toimeainete kombinatsioonide ja toimetugevusega, samuti paratsetamooli. Tihti on neile lisatud lisaaineid, näiteks maolimaskesta kaitseks.
Paljud inimesed on aru saanud, et neil ei võta palavikku või valu ära aspiriin, küll aga paratsetamool. Teistel jälle vastupidi. “Mis aitab, mis ei, leitakse oma kogemuse järgi,” sõnab arst.
Segadusi on tekitanud retseptita valuvaigistite rohkus apteegilettidel. Isegi ühe ja sama toimeainega ravimi hinnad kõiguvad väga suures ulatuses. Pealtnäha tundub, et kui toimeaine on sama, küllap siis on erinevatel ravimitel ka sama toime ja võiks osta odavaima variandi. Samas kuuleb perearst tihti patsiente ütlemas, et selle firma tabletist polnud mingit kasu, aga teise firma sama toimeainega ravim võttis valu ära.
“Eri riikides toodetud ravimitel on erinevad hinnad, ” selgitab dr Ööpik. “Kindlasti erinevad eri firmade valuvaigistid ka valmistamise tehnoloogia, lisaainete vm poolest.” Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et toimeaine kogused on ravimites erinevad. Sellekohane teave on pakendil kirjas.
Arvestada tuleb ka kõrvaltoimete ohuga. Kõige vanemale mittesteroidsele valuvaigistile, aspiriinile, on süüks pandud mao limaskesta ärritamist. “Tegelikult on kõikidel neil, ühel rohkem, teisel vähem, halb mõju seedetrakti limaskestale,” sõnab dr Ööpik. “Seepärast tuleb valuvaigisti valikul lähtuda sellest, kas seda läheb vaja lühikest aega ägeda valu mahavõtmiseks või aastate jooksul kroonilise valu leevendamiseks.” Näiteks pikka aega kestva peavalu korral võib pideva ibuprofeeni tarvitamise tõttu tekkida uusi hädasid.
“Ettevaatlik tasub olla ülakõhuvaludega, sest neid põhjustabki tihti mao- või kaksteistsõrmiksoole limaskesta ärritus,” hoiatab dr Ööpik. “Retseptita ostetud valuvaigisti võtab korraks valu ära, aga võib ägestada olemasolevat põletikku ja lõpptagajärjena halba teha. Mao limaskesta põletiku, maohaavade ja kaksteistsõrmiksoole haavade korral pidage nõu oma arstiga, et ta kirjutaks välja õige ravi ja kui on mõni muu valu lisaks, siis seedetrakti säästva valuvaigisti.”
Kui valud on kangemat sorti, siis pole kõige tavalisematest valuvaigistitest tihti abi. Opioidid on narkootilised ained, mida arst kirjutab välja kindla sihtotstarbega, näiteks vähihaige vaevuste vähendamiseks. Ka suuri traumavalusid võidakse lühikest aega opioididega leevendada. “Lühiajaline opioidide tarvitamine ei tekita sõltuvust,” rahustab dr Ööpik neid, kes narkootikumide sissevõtmise mõtetki pelgavad. Vähihaiged aga peavad tihti jäämagi neid tablette võtma ja paraku pole siis sõltuvuse tekkest pääsu. Aga et enamasti on valida vaid kas kohutavad põrgupiinad või sõltuvus, siis tuleb eelistada kahest halvast paremat.
Kuna inimese keha ja vaim on üks tervik, siis võib kaduda füüsilise ja psüühilise valu vahelt piir. Depressioon võib südame või kõhu valutama panna. Pikaaegne valu koos põhihaigusega võib ka ise depressiooni tekitada. Siis on abi antidepressantidest, uinutitest, rahustitest või psühhoteraapiast.
Apteekides on müügil kümneid valuvaigisteid. Kõik nad on tõhusad ja aitavad hästi, kui kasutada neid õigesti.
Valuvaigisteid müüakse paljude nimetuste all:
Paratsetamool: Panadol, Eferalgan, Gripostad, Thera-Flu, Goldrex. Ibuprofeen: Burana, Ibumax, Ibumetin.
Atsetüülsalitsüülhape: Alka-Seltzer, Aspirin, Disperin, Primaspan.
Kombineeritud valuvaigistid: Solpadein, Co-Codamol, RingN.
