Usutluses Terviselehele selgitas ta, kuidas peaks reageerima erinevatele valudele, rääkis valudest vähi puhul, morfiini mitmekülgsetest kasutamisevõimalustest ja paljust muustki.

Kuigi valu kaebavad väga paljud patsiendid, on valuarstide tööst seni üsna vähe räägitud ja kuuldud. Kui palju on üldse Eestis sellega tegelevaid meedikuid?

Eestis puudub praegu arstidel ametlik spetsialiseerumise võimalus valu ja selle vähendamise alal. Kõige sagedamini kaevatakse ehk valu perearstidele. Regulaarselt on valutemaatikaga tegelenud neuroloogid, kelle vastuvõtule tuleb suur osa valu käes vaevlevatest patsientidest.

Viimase kaheksa aasta vältel pakub aga valuga seonduv järjest suuremat huvi anestesioloogidele. Anestesioloogid ongi ainsad tulevased arstid, kellele õpetatakse valu ravimist juba kõrgkoolis, sest narkoos kujutabki endast operatsiooniaegset valutustamist. Samuti on anestesioloogid õppinud ravima operatsioonijärgset ägedat valu.

Osa entusiastidest arste on asunud end täiendama ja süvenenud ka kroonilise valu olemusse. Kahjuks on võrreldes paari aastaga selliste arstide arv vähenenud, mille üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et pikaajalised valuhaiged on sageli keeruline kontingent ka psühholoogilises mõttes.

Ametlikud valukabinetid asuvad praegu Tallinnas Hiiul Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogiakeskuses, kus see avatigi esimesena, Pärnu Haiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas. Lääne-Tallinna Keskhaiglas tegeletakse aga Närvihaiguste keskuse juhataja Katrin Gross-Paju eestvedamisel sclerosis multiplexi põdevate haigete valumuredega. Tema algatusel on haiglasse loodud sclerosis multiplexi ja degeneratiivsete närvihaiguste keskus.

Missuguste patsientide valu teie ravite?

Põhitööks on mul ikka narkoosi andmine intensiivravi patsientidele. Valuarstina võtan patsiente vastu neli korda nädalas. Võivad tulla erinevad haiged, kuid kuna töötame onkoloogiakeskuses, siis viiendik meie patsientidest on vähihaiged. Meie poole pöördutakse aga ka kõikvõimalike krooniliste valudega.

Missugune peaks olema inimese esimene reageering, kui tal midagi valutab? Kui ruttu peaks abi otsima apteegist või arsti juurest?

Tegutsemisviis valu korral on iga inimese puhul ja igas olukorras individuaalne. Head ja kõigile sobivat universaalset nõuannet on praktiliselt võimatu anda. Ägeda valu puhul, mis kestab ja ägeneb, tuleks ikka ruttu arsti juurde minna.

Kui mõni kehaosa päevast päeva valutab ja arst on selle valu põhjused välja selgitanud, siis peaks hakkama tõsiselt mõtlema valuvaigistite tarvitamisele. Taas tuleks valvsaks muutuda siis, kui valu pärast teatud perioodil leevendumist endast uuesti märku annab.

Kas valude korral südames tuleks kutsuda kohe kiirabi?

Natuke võiks ikka oodata, sest reeglina on ka südames selliseid valusid, mis iseenesest mööda lähevad. Kui aga valu ei möödu, hakkab vastupidi tugevnema ja ka üldine enesetunne muutub sandimaks, siis on tarvis kutsuda kiirabi.

Mida võiks rääkida vähi ja valu omavahelistest seostest?

Valu kaebavad umbes pooled vähi diagnoosiga haiged. Nendest, kes peavad haigusele alla vanduma, kaebavad valu umbes 80–90%. Mõni inimene võib aga oma vähi võitlusest läbi minna nii, et üldse ei tunne valu.

Kas võib aga leiduda inimesi, kellel puudub sootuks võime valu tunda?

Selliseid inimesi on tõesti ja neid valitsevad tõsised ohud. Nad ei tunne, kui organismil midagi viga on ega oska samuti tähelepanu pöörata kukkumiste ja muude vigastuste tagajärgedele. Tegelikult on valu üks ellujäämise eeldustest.

Valul pole mitte ainult negatiivne, vaid ka positiivne pool. Äge valu, olgu siis südame- või kõhupiirkonnas, on meile ohusignaaliks, et tervisega on midagi olulist korrast ära. Kõige arusaadavam on valu tundmise tähtsus hambavalu kaudu. Hammas valutab tavaliselt ikka põletiku või mõne muu haiguse korral.

Kui palju Eestis tuntakse ja kasutatakse erinevaid valuvaigisteid?

Minu arvates on Eestis kasutatav valuvaigistite valik täiesti Euroopa keskmisel tasemel. Probleemiks osutub aga nende ravimite liiga kõrge hind ja seega on nad paljudele haigetele raskesti kättesaadavad. Vajadus saada Eestis valuravimeid soodusravimite nimekirja tekitab ikka tõsist peavalu.

Tihti tundub, et need, kes on ametnikena haigekassasse ja ministeeriumisse tööle seatud, peavad vastava asutuse rahakotti justkui enda omaks ega pole vist ise tundnud, mis tähendab valu. Tuhandeid kroone maksvaid väga tugeva toimega valuvaigisteid saab vähihaigetele õnneks välja kirjutada sajaprotsendilise soodustusega.

Eestis kui põhjapoolses riigis kutsuvad väga sageli kroonilisi valusid esile ka liigesehaigused. Liigesehaiged vajaksid ka väga tihti tugevaid valuvaigisteid, kuid ei jõua neid kõrgete hindade tõttu osta. Hinnasoodustus on kõigest viiskümmend protsenti. Paljude jaoks on sedavõrd kalli ravimi ostmine ikkagi suur kulutus.

Morfiini kasutamisest valuvaigistina on patsientidel mitmesuguseid arvamusi. Kuidas meedikuna sellesse ravimisse suhtute?

Morfiin on väga vajalik ja hea toimega valuvaigisti, mida kasutatakse ka teistel põhjustel, näiteks väga tugeva kõhulahtisuse korral. Iga kiirabiarst teab, et kui on äge infarkt ja sellega kaasneb kopsuturse, siis esimesena tehakse morfiinisüsti. Morfiini kardetakse suuresti seetõttu, et temast ollakse napilt informeeritud ja nii on selle ravimi suhtes tekkinud ka ebameeldiv aura. Eelarvamused pärinevad suuresti nõukogude ajast, kui morfiinisüsti julgeti kirjutada vaid lootusetus seisundis vähihaigele.

Kui tõhusad ravimid on valuvaigistid peavalude vastu?

Mitmed patsiendid kurdavadki, et peavalu vastu polegi valuvaigistid aidanud. 95 protsenti peavaludest on tingitud põhjustest, mida ei saa välja ravida, küll aga on võimalik koostöös arstiga oma haigusest ja valust rohkem teada saada ja püüda temaga targemalt koos elada.

Näiteks suur osa peavalust on ikka niiöelda pingepeavalu, mis tuleneb sellest, et me end vähe liigutame, harva võimleme ja talume pingeid kaela- ja seljalihasepiirkonnas. Samuti võib peavalu põhjustada ületöötamine, mittekorralik puhkamine, ebakorrektne söömine.

Kuivõrd on oht, et valuvaigistite tarvitamisel valu küll väheneb, kuid haiguse tegelik põhjus jääb püsima?

Niisugune oht on kahtlemata olemas. Iseravimine võib põhjustada seda, et tõsised haigused vahepeal maha magatakse ning minnakse arsti juurde siis, kui võib juba hilja olla. Eriti võib seda juhtuda vähidiagnoosi puhul.

Mõnel haigel on n-ö jaanalinnufenomen, nad sisendavad endale, et parem on mitte teada, mis viga on. Töötades aastaid vähihaigetega võin aga öelda, et see on väga petlik tunne. Kui inimesed saavad teada, et neil on väga raske haigus, tahavad nad kõik elada, ja väga tahavad elada, ning ühtlasi kahetsevad, miks ikka õige ajal arstilt abi ei otsinud.

Kuidas on võimalik teie kui valuarsti vastuvõtule tulla? Kas praktiseerite ka eraarstina?

Erameditsiiniga ma ei tegele. Koos kolleeg doktor Mare Kolgiga oleme aga oma ala entusiastid, mistõttu soovime valuhaigeid nii ruttu kui võimalik vastu võtta. Tugeva valuga on ju mõeldamatu järjekorras oodata. Vähihaiged ja eriti need, kes on külastanud kas või kord Hiiul asuvat onkoloogiakeskust, võivad meie poole pöörduda ilma saatekirjata. Teistel patsientidel tuleb siiski perearstilt saatekiri võtta.