Varajane ärkamine on sinu jaoks raske? Soovitused, kuidas aidata organism parimasse sügisvormi


Varajane ärkamine on sinu jaoks raske? Soovitused, kuidas aidata organism parimasse sügisvormi
Foto: Laura Chouette/Unsplash

Kuigi tänavu sügis rõõmustas meid kena vananaiste suvega, siis on soojad sügisõhtud ja viimane päikesepai möödas. Päevad muutuvad üha lühemaks, hommikud on pimedad ning varajane ärkamine raskem. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova annab soovitusi, kuidas aidata organism parimasse sügisvormi.

Selleks, et pikk sügis-talvine periood vastu pidada ning tunda ennast värske ja puhanuna, tuleb oma kehale ja vaimule tähelepanu pöörata ning pidada kinni lihtsatest hea tervise reeglitest.

Toitu mitmekesiselt, tasakaalustatult ja regulaarselt. Kontrolli süsivesikute tarbimist, hoia tasakaalus rasvad, tarbi piisavas koguses kõrgekvaliteedilist valku ning suurenda köögi- ja puuviljade osakaalu menüüs. Lisaks sellele, joo piisavalt puhast vett.

Joo aga vähem kohvi, kanget teed ja alkoholi. Kofeiini tarbimise vähendamine annab pikemas perspektiivis rohkem energiat. Kuigi algusel annab kofeiin korraliku energialaengu, siis reeglina lõppeb selle liigne tarbimine kurnatusega. Alkohol viib keha tasakaalust välja ning häirib und, eriti kui inimesel on vedelikupuudus. Isegi, kui alkohol aitab paremini uinuda, pole selline uni sügav.

Ole kehaliselt aktiivne. Uuringutega on tõestatud, et füüsilised harjutused parandavad meeleolu ja vähendavad depressiooni, ärevust ja stressi. Ajus suureneb tundlikkus serotoniini ja norepinefriini suhtes, mis leevendavad depressioonitunnet. Regulaarne kehaline aktiivsus tõstab energiataset. See kehtib isegi nende puhul, kes on püsivalt väsinud või põevad rasket haigust. Huvitav on seegi, et siinpuhul pole tähtis, kui intensiivne on treening. Leia endale jõukohane tegevus, näiteks ujumine, tantsimine või lihtsalt pikemad jalutuskäigud värskes õhus, mis maandavad pinget ja laevad energiaga.

Seotud lood:

Maga piisavalt. On leitud, et vähene magamisaeg on seotud ülekaalulisuse, südame-veresoonkonnahaiguste, teist tüüpi diabeedi, meeleoluhäirete ja muude tervisehädade suurenenud riskiga. Kvaliteetne, vähemalt kaheksa tunnine uni võib tugevdada immuunsust ning aidata võidelda külmetuse vastu. Kui tööelu nõuab öiseid vahetusi või kui reisimisel tekivad ajavööndi vahetumisega unehäireid ja väsimus, siis on abiks apteegis müüdavad melatoniini preparaadid. Melatoniin on käbinäärmes sünteesitav hormoon. Inimestel reguleerib melatoniin bioloogilist ööpäevarütmi. Peale selle aitab hormoon uinuda, lühendades uinumiseks kuluvat aega.

Vähenda aega ekraani taga. Ekraanid, näiteks televiisorid, arvutid ja nutitelefonid, kiirgavad suurtes kogustes ebaloomulikku sinist valgust. Sinine valgus on silmadele kahjulik. See võib ärritada ja kuivatada silmi ning vahest ka põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Kui töö nõuab arvuti kasutamist, soovitatakse kanda sinise valguse eest kaitsvad prille. Apteegist on saadaval ka silmatilku, mis on niisutava ning põletiku- ja punetusevastase toimega. Veel saab silmade tervist toetada seespoolt, tarbides luteiini, zeaksantiini, oomega-3, A-, E-, C-vitamiinid, tsinki.

Loobu suitsetamisest. Suitsetamine vähendab kudede varustatust hapnikuga ja raskendab hingamist, seega organismi energia tase langeb. Suitsetamisest loobumiseks on abiks nõustamine ning retsepti- ja käsimüügiravimid.

Sügisese väsimuse vastu võib abi olla ka toidulisanditest. Proviisor Olesja Kuznetsova jagab vitamiinispikrit, mis aitavad pimeneval perioodil organismi turgutada.

Antioksüdandid. Siia kuuluvad vitamiinid A, C, E ning mineraalid tsink ja seleen. Antioksüdandid võitlevad vabade radikaalidega, vähendavad oksüdatiivset stressi, tugevdavad immuunsust, aitavad külmetuse vastu, soodustavad võõrkehade ja mikroobide hävitamist ning takistavad viiruste paljunemist.

D-vitamiin avaldab mõju immuunsüsteemi tasakaalule. D-vitamiin toetab loomulikku immuunsust ning takistab kroonilise põletiku teket. On leitud seoseid, et madala D-vitamiini taseme puhul on kõrgem oht haigestuda hingamisteede haigustesse ja ka depressiooni.

B-grupi vitamiinide, eriti B6, foolhape, B12 puudusel langeb organismi vastupanuvõime. Foolhappe ja B12 puudusel väheneb valgeliblede tootmine ning häirub valgeliblede kaitsefunktsioon.

Magneesiumi vähesuse peamised nähud on väsimus ja jõuetus, lihastõmblused ja jalakrambid. Raskematel juhtudel võib magneesiumipuudus põhjustada närvikahjustusi ja neuroloogilisi häireid, mille tagajärjel inimese aktiivsus ja meeleolu langeb, tekib energiapuudus, areneb apaatsus ja vahest depressioon. Magneesiumi omastamist soodustavad vitamiinid B6 ja C.