Hispaania teadlased jälgisid oma uurimistöös kuue aasta jooksul 12 000 inimest. Vaatamata sellele, et ühelgi uuritaval algul depressiooni ei olnud, oli inimestel, kes sõid uurimuse alguses kõige rohkem transrasvu — see on võrreldav umbes poole teelusikatäie margariiniga päevas — suurem tõenäosus depressiooni tekkeks tulevikus, kui neil, kes sõid kõige vähem transrasvu. Täpsemalt, tuhande inimese kohta, kes transrasvu eriti ei tarbinud, täheldati 8,7 depressiooni juhtu. Ning 10,9 juhtu tuhandest nende kohta, kes tarbisid transrasvu kõige rohkem.

Olgem nüüd täiesti ausad: eelpool toodud numbrid ei väljenda ümberlükkamatut tõde. Kuid uurimuse juhtiva autori Almudena Sanchez-Villegas’ sõnul arvatakse, et transrasvhapete ebasoodne mõju põhjustab põletikku, mis häirib meeleolu reguleerimiseks oluliste neurotransmitterite, nagu serotoniin, tasakaalu.

Juhul, kui Sanchez-Villegas’l on õigus ning transrasvad põhjustavad depressiooni, võivad ameeriklased olla isegi kehvemas olukorras, kui tema uurimuses osalenud inimesed. Kõige rohkem transrasvu söönud hispaanlastest subjektid said neist ainult 0,4 protsenti päevasest kaloraažist. Kuid USA toidu- ja ravimiameti FDA statistika andmetel ulatub ameeriklaste keskmine transrasvadest saadav kalorite hulk 2,4 protsendini nende päevasest kaloraažist.

Ent kas ei või olla, et uurimuses osalenud inimestel on oma tunnetega toimetulemiseks kalduvus süüa rohkem halbu rasvu sisaldavaid toite? Lõppude lõpuks on tüüpilised nn lohutustoidud, nagu küpsised ja kartulikrõpsud, otsast otsani transrasvu täis. Sanchez-Villegas juhib tähelepanu asjaolule, et tema uurimus näitab otseselt põhjuse ja tagajärje suhet, kuna ükski subjekt uurimuse alguses depressiooni all ei kannatanud. Seega, 2010. aastal läbi viidud uurimus näitas, et depressiivsemate tunnustega inimesed võtavad aja jooksul rohkem kaalus juurde kui parema meeleoluga inimesed, ning vihjas ühtlasi, et depressioon võib vallandada ülesöömise (ja/või puuduliku kehalise aktiivsuse). Täiesti võimalik, et nii depressioon kui ka halvad söömisharjumused käivad, kumbki teist soodustades, käsikäes.

Teine selgitus: Sanchez-Villegas’ hinnangul võib probleem olla ka selles, et inimesed söövad tervislike rasvade asemel transrasvu. Tema uurimus näitas, et mida rohkem küllastumata rasvu (nagu need, mis sisalduvad oliivõlis) inimesed sõid, seda väiksem oli neil depressiooni diagnoosimise tõenäosus. „Oliiviõli sisaldab mõningaid oluliste põletikuvastaste omadustega bioaktiivseid polüfenoole, mis võivad reaalselt parandada meeleoluga seotud ajuosade funktsioone,“ selgitas teadlane.

Terve rida teisigi uurimusi on seostanud tervislike Omega-3 rasvhapete taset meeleoluhäirete ja depressiooniga. Igal juhul on meie kehale ilmselt tervislikum, kui sööme rohkem Omega-3 ja vähem transrasvu.

Allikas: menshealth.com