Mis on veenilaiendid?
Arterite kaudu viib veri toitaineid rakkudesse, lihastesse ja organitesse. Veenide kaudu liigub jääkainetega veri südamesse ja keha puhastuskeskustesse. Ainult siis, kui vereringe on korras, oleme me terved. Kui verd südamesse tagasi pumpavas ringluses esineb klapisüsteemirike, on üheks tulemuseks veenilaiendid (Vt. kõrvalolevaid pilte).

Istumise, seismise ja kõndimise ajal peab veri jalaveenides liikuma "ülesmäge". Terved veenid saavad säärelihase pumpade abil sellest transpordiprobleemist väga kergelt üle. Haigete veenide puhul tekib jalgades veretung.

Veretung põhjustab:
- Veenilaiendeid
- Paistetust
- Haavandeid
- Tromboosiohtu

Põhjused Iowa ülikoolis läbi viidud uuring näitas, et pärilikkus mängib rolli 70 protsendil veenilaiendite juhtumitest, kusjuures naised kannatavad veenilaiendite all kolm korda sagedamini kui mehed. Veenilaiendeid süvendavad pikaaegne istumine või seismine, rasedus ja hormonaalsed muutused, näiteks menopaus või rasedusvastaste tablettide manustamine.

Veenilaiendite etioloogia

Pinnapealne Patoloogiline protsess vüib olla Sügav
Hüpoteetilised pärilikud ja keskkonnategurid:
vanus,
elukutse, rasedus,
ülekaalulisus
Etioloogia ehk põhjused Teadaolevalt:
tromboos,
ummistused,
kasvaja,
südameklapi düsplaasia
95% Esinemissagedus 5%
Jalahaavandid on haruldasedKrooniline venoosne puudulikkusJalahaavandid on väga sagedased
Üldarsti määratav ravi on tavaliselt piisavRaviErialaspetsialisti poolt määratav kompleksravi

Veenilaiendite vältimine ja kodune hooldus On mõned põhivõtted, mida peaks silmas pidama, et veenilaiendeid vältida või nende tekitatud kahju vähendada.

1.

Istumine ja seismine pikkade tundide kaupa on halb.




Parem on lebada pikali, jalad üles tõstetud või teha kiire jalutuskäik.

Rohkem liikumist, treppidest kõndimist, võimlemist, jalgrattasõitu, ujumist ja muid jalalihaseid töös hoidvaid tegevusi.

2.


Kui pikaajalist istumist ja seismist ei saa vältida, tuleks lihaspumpa aktiveerida, mis tähendab jala sagedast üles-alla liigutamist pumpamisliigustuse abil. Tööl ja pikkadel reisidel autos, rongis ja lennukis katsuge vahepeal natuke käia.





3.

Hoidke jalad südamest kõrgemal (15 cm).


Tõstke jalad sageli üles, mis vabastab veenid surve alt.





Päeva ajal võiks jalad tõsta toolile, aknalauale või lauale ja öösel voodiotsale või jalge alla asetatud patjadele.

4. Vältige liigset kuumust. Ei mingeid kuumi vanne ega päevitamist. Ärge laske kunagi jalgadel päikeses ära põleda.



Kasulik on ka teha jalgadele liga päev külma dushshi. Alustage jalalabadest, kõigepealt väljast, siis seest. Üks või kaks korda päevas umbes 15 sekundit kummalegi jalale.





5. Vältige ülekaalulisust. Liigne kehakaal on südamele, arteritele ja veenidele koormav. Sisuliselt tähendab see seda, et süüa tuleks õigeid asju ja vähem!






6. Kasutage meditsiinilisi elastiksukki, kauplustes müügil olevatest "tugisukkadest" tavaliselt ei piisa.

Arst kirjutab sellised sukad tavaliselt välja pärast tromboosi, raseduse ajal, paistes jalgade ja veenilaiendite puhul.


7. Eriolukord. Pikaajalise voodis lebamise puhul kas haiglas või kodus on tromboosi oht eriti suur, iseäranis siis, kui patsiendil on veeniprobleeme, aga võib esineda ka tervetel inimestel.

Kuidas tromboosi vältida?
- Tõstke jalad kõrgemale.
- Liigutage jalgu, tehke jalaringe, tõstke jalga kannalt varbale ja sirutage.
- Õhutage kopse regulaarselt, hingates 10 korda sügavalt sisse ja välja.
- Tromboosi, emboolia või väga suurte veenilaiendite puhul tuleks ööpäev läbi kanda elastiksukki või sidemeid. Äkilise valu puhul jalas või sääres ja pistetuse korral tuleks kohe informeerida arsti.

Jalahaavandite korral:
- tuleks vältida nahavigastusi;
- asetage kriitilistesse piirkondadesse spetsiaalne mähis lisaks tavalistele elastiksukkadele;
- pöörduge arsti poole iga väiksema nahalõhe puhul.

Ravi Kui veenilaiendid on muutunud suureks ja probleemseks, saab teatud lahendust pakkuda. Konsulteerida tasub siis üldkirurgi või versoontekirurgi ehk vasoloogiga.

Ühe ravimeetodina kasutatakse laienenud veresoonte skleroteraapiat s.o teatud veenisegmentide ummistamine sinna skleroseeriva ehk kohalikku põletikku tekitava aine süstimise teel. Antud protseduuril on aga piiratud näidustused.

Välispidiselt määritavad, ilma retseptita müügilolevad ravimid ulatuslike veenilaiendite puhul üldjuhul ei aita.

Surveravi:
Veenilaiendite ja muude vereronge häirete puhul kasutatakse tavaliselt põlveni ulatuvaid survesukki:
Haavandite puhul kasutatakse spetsiaalseid sidemeid.

Veenirohud:
- veene stimuleerivad ravimid;
- kerged vedeliku organismist väljaviijad.