Vein parandab mälu
Uuringus osales 5033 Põhja-Norras Tromsøs elavat meest ja naist, keskmise vanusega 58 aastat. Seitsme aasta jooksul täitsid nad palju erinevaid kognitiivseid teste, kust tuli välja, et naised, kes tarbisid veini vähemalt neli korda kahe nädala jooksul, said testides paremaid tulemusi kui naised, kes jõid sama perioodi jooksul vähem kui üks kord. Sama kehtis ka meeste hulgas ning ka mõõduka õlle, kuid mitte viina tarbimise korral.
Viimase 30 aasta jooksul on üle poolesajas uurimuses, baseerudes enam kui 150 000 mehele ja naisele, uuritud alkoholitarbimise ning kognitiivsete funktsioonide vahelist seost. Enamik uuringuid on näidanud, et seos mõõduka alkoholitarbimise ning parema kognitiivse funktsiooni ja vähenenud dementsusriski vahel on olemas. Põhjuseks peetakse veinis leiduvaid antioksüdante ning teisi mikroorganisme. Alkoholi positiivset mõju veresoonte lupjumise vastu ning vere hüübimisele on samuti täheldatud. Teiseks peamiseks põhjuseks peetakse elustiiliharjumusi, mitte vaid alkoholitarbimist, mis mõjutab kognitiivseid oskusi. Toit, sissetulek ja amet on peamisteks näitudeks.
Rootsi Uppsala ülikooli professor Georgy Bakalkin, kes uurib alkoholi mõju kognitiivsetele oskustele, arvab, et Norra uurimus on huvitav, kuid seal puudub alkoholikoguse jaotuvuse arvestamine. Ehk suur vahe on selles, kas neli klaasi veini juuakse ära kahe nädala jooksul, jaotades selle koguse päevade peale või tarbitakse kogus ära ühe õhtu jooksul, mis on pigem tõenäolisem ning seetõttu tervisele ohtlikum. Professor Bakalkini enda uurimused on samas näidanud, et ka mõõdukas alkoholitarbimine võib viia mälu ja mõtlemisvõime vähenemiseni ning mõju tundlikkus sõltub meie geenidest. 10-20 protsenti elanikkonnast on alkoholi suhtes väga tundlikud ning peavad seetõttu olema alkoholi tarbimisega eriti ettevaatlikud.
Alkoholi kuritarvitamine on WHO andmetel industriaalmaades kolmas suurim haiguste ning varase surma põhjus. Suures koguses alkoholi tarbivate inimeste puhul on 10%-l märgata pigem vähenenud kognitiivseid võimed ning alkoholitarbimisest tulenev dementsus on teine suurem dementsuse põhjus täiskasvanute hulgas.
Alkoholi mõju:
Aju
Positiivne: Väikesed alkoholikogused tekitavad heaolutunde ning stimuleerivad. Inimene tunneb end erksa ning lõdvestununa, lastakse end vabaks.
Negatiivne: Väike kogus alkoholi halvendab hindamisvõimet, mälu, reaktsioonivõimet, und ning tundeelu. Pikaajaline alkoholism vähendab aju, alkohoolikut võivad tabada epileptilised hood, dementsus või teised ajuga seotud haigused.
Süda
Positiivne: Mõnede teadlaste arvates võib väikestes kogustes alkohol kaitsta südant, eriti üle 50 aasta vanustel inimestel.
Negatiivne: Süda peab kiiremini töötama, pulss ja vererõhk tõuseb. Sage alkoholitarbimine kulutab südamelihast, süda nõrgeneb ning võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired.
Allikas: Svd.se
